Fraasimäärus
Fraasimäärus ehk fraasiadverbiaal on mis tahes omadus- või määrsõna laiend.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Omadussõna laiend
[muuda | muuda lähteteksti]Omadussõna laiend võib väljendada
- sõltuvust: külmast kange; talle sobilik; reeglitega tuttav
- kohta: jalust nõrk; seest küps
- aega: õhtuni tegus; läbi aegade populaarne
- otstarvet: kooliks vajalik; trenniks valmis
- seisundit: haigena väsinud
- hulka: tohutu suur; ääretu lai
- viisi: kummaliselt väike; uskumatult keeruline.
Omadussõna laiend võib olla
- nimisõna või nimisõnafraas: asjast teadlik; suurest pingutusest punane
- kaassõnafraas: enda vastu aus
- tegusõna käändeline vorm või infiniitfraas: julge proovima; kindel teistele vastu hakkama
- omadussõna või omadussõnafraas: kole lai; hästi ilus peenike
- hulgafraas: kolme aasta tagune; viie meetri pikkune
- määrsõna või määrsõnafraas: harjumatult suur; natuke imelikult raske
- kõrvallause: Tema töö on korralikum kui minu oma seda oli.
Osa fraasimäärusi on tingitud omadussõna võrdlusvormist. Võrdlustarindi osa, mis laiendab omadussõna, võib nimetada hulgamääruseks: Mati on lühem [kui Kati] (võrdlustarind ja hulgamäärus).
Määrsõna laiend
[muuda | muuda lähteteksti]Määrsõna mittevõrdluslik laiend võib väljendada
- määra: üsna edukalt; päris varakult
- viisi: harjumatult aeglaselt; üllatavalt huvitavalt
- kohta: keskelt lõhki
- põhjust: hirmust liikumatu
- sõltuvust: endaga pahuksis.
Määrsõna laiend võib olla
- määrsõna: tohutult kaugel
- nimisõna: kodust eemal
- kaassõnafraas: haiguse tõttu kodus
- hulgafraas: mitu kuud hiljem; kümme meetrit eemal
- kõrvallause: Ma rääkisin kiiremini kui Mati seda tegi.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 129-136.