Fraasimäärus

Fraasimäärus ehk fraasiadverbiaal on mis tahes omadus- või määrsõna laiend.

Eesti keel

Omadussõna laiend

Omadussõna laiend võib väljendada

• sõltuvust: külmast kange; talle sobilik; reeglitega tuttav
• kohta: jalust nõrk; seest küps
• aega: õhtuni tegus; läbi aegade populaarne
• otstarvet: kooliks vajalik; trenniks valmis
• seisundit: haigena väsinud
• hulka: tohutu suur; ääretu lai
• viisi: kummaliselt väike; uskumatult keeruline.

Omadussõna laiend võib olla

• nimisõna või nimisõnafraas: asjast teadlik; suurest pingutusest punane
• kaassõnafraas: enda vastu aus
• tegusõna käändeline vorm või infiniitfraas: julge proovima; kindel teistele vastu hakkama
• omadussõna või omadussõnafraas: kole lai; hästi ilus peenike
• hulgafraas: kolme aasta tagune; viie meetri pikkune
• määrsõna või määrsõnafraas: harjumatult suur; natuke imelikult raske
• kõrvallause: Tema töö on korralikum kui minu oma seda oli.

Osa fraasimäärusi on tingitud omadussõna võrdlusvormist. Võrdlustarindi osa, mis laiendab omadussõna, võib nimetada hulgamääruseks: Mati on lühem [kui Kati] (võrdlustarind ja hulgamäärus).

Määrsõna laiend

Määrsõna mittevõrdluslik laiend võib väljendada

• määra: üsna edukalt; päris varakult
• viisi: harjumatult aeglaselt; üllatavalt huvitavalt
• kohta: keskelt lõhki
• põhjust: hirmust liikumatu
• sõltuvust: endaga pahuksis.

Määrsõna laiend võib olla

• määrsõna: tohutult kaugel
• nimisõna: kodust eemal
• kaassõnafraas: haiguse tõttu kodus
• hulgafraas: mitu kuud hiljem; kümme meetrit eemal
• kõrvallause: Ma rääkisin kiiremini kui Mati seda tegi.

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 129-136.