Fabian. Ühe moralisti lugu

Allikas: Vikipeedia
Esimese väljaande esikaas

Fabian. Ühe moralisti lugu (saksa keeles: Fabian. Die Geschichte eines Moralisten) on saksa kirjaniku Erich Kästneri 1931. aastal ilmunud romaan.[1]

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani peategelane on germanist dr Jakob Fabian, kes töötab reklaamikirjutajana. Romaani esimesed peatükid käsitlevad Fabiani kokkupuuteid Berliini ööelu ebamoraalsusega; ta külastab bordelle, allmaailma kõrtse ja kunstnike stuudioid. Enamikus nendes olukordades jääb Fabian eraldatud vaatlejaks, kes jälgib ümbrust vaikiva irooniaga. Ta on tahtmatult tõmmatud natsionaalsotsialistide ja kommunistide kasvavasse poliitilisse polariseerumisse ja on tunnistajaks Berliini kodanike armastust eiravale ohjeldamatule hedonismile seksuaalsuse suhtes.

Romaani jooksul muutub Fabian realistiks. Alguses on ta ironist, kes ootab "sündsuse võitu" (saksa keeles Sieg der Anständigkeit). Siiski on ta inimestes korduvalt pettunud ja jääb lõpuks seisukohale, et suudab parandada ainult ennast. Fabiani sõber Labude usub, et inimkonda on võimalik moraalselt edendada. Tema kihlatu petab Labudet ja otsib lohutust erinevate naiste seltskonnast, kuid jääb suures osas õnnetuks.

Kunstnikustuudios kohtub Fabian Cornelia Battenbergiga, kes on suhete osas alla andnud pärast negatiivseid kogemusi meestega. Fabian läheneb talle empaatiaga, mispeale puhkeb paari vahel õitsele armusuhe. Suhtel on Fabianile suur mõju, see suurendab tema ambitsioonikust ja paneb näiliselt loobuma pessimistlikust maailmavaatest. Päev pärast Corneliaga kohtumist kaotab Fabian töö ning tema endine kolleeg saab hiljem Fabiani töö eest ametikõrgendust. Cornelia soovib alustada filminäitleja karjääri. Ta otsustab oma karjääri edendamiseks alustada seksuaalsuhet filmirežissööriga ja püüab Fabiani veenda, et see suhe on nende mõlema huvides. Fabian ei saa sellise kokkuleppega nõustuda ja lõpetab suhte.

Labude ootamatu enesetapp on peategelase jaoks veel üks löök. Fabiani sõber tulistas endale kuuli pähe, sest ta arvas, et tema doktoritöö lükati tagasi. Kiri, mis Labudele doktoritöö tagasi lükkamist kinnitas, oli tema assistendi tehtud. Pärast Labude surma lahkub Fabian Berliinist ja naaseb oma kodulinna Dresdenisse. Ta leiab töö parempoolses ajalehes, kuid moraal ei lase tal seda tööd vastu võtta. Üritades päästa sillalt jõkke hüpanud poissi, Fabian upub. Poiss oskab ujuda, aga Fabian ei oska.

Tõlgendus[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani tegevus toimub 1920. aastate lõpus. Teos ilmus 1931. aastal ja Kästner tõlgendas seda aega mitte ainult poliitilise, vaid ka moraalse allakäiguna. Raamat näitab, et Weimari vabariigi allakäik ei olnud vähemalt Kästneri jaoks sugugi ootamatu.

Ennekõike on romaani eesmärk näidata, et Fabian kui moralist, leidis, et ebamoraalsuse voolus ujuda oli võimatu. Selle satiiri esialgne pealkiri – mille kirjastajad tagasi lükkasid – oli "Läheb koertele". Kästneri enda sõnul oli see mõeldud selleks, et juba raamatu esikaanest selgeks teha, et romaanil on konkreetne eesmärk – hoiatada.

Natsionaalsotsialistid pidasid raamatut "saksa vaimu vastaseks" ja pornograafiliseks. Selle romaani tõttu põletati Erich Kästneri teosed 1933. aastal Saksamaal raamatute põletamise käigus.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles ilmus "Fabian: ühe moralisti lugu" 1981. aastal Lembit Luiga tõlkes.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hofrichter, Ruth J. (november 1932). "Erich Kästner as a Representative of 'Neue Sachlichkeit'". The German Quarterly. 5 (4): 173–177 (176). DOI:10.2307/400169. JSTOR 400169.
  2. "Fabian: ühe moralisti lugu: [romaan]". Vaadatud 23.10.2023.