Euroopa ruumi arenguplaan
Euroopa ruumi arenguplaan (inglise European Spatial Development Perspective (ESDP), otsetõlkena ka Euroopa ruumilise arengu perspektiiv) on Euroopa Liidu planeeringudokument, mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu territooriumite ühtlane ning jätkusuutlik areng. Selle võtsid vastu Euroopa Liidu liikmesriikide planeeringu ministrid 1999. aastal Saksamaal Potsdamis[1]. Sellest ajast alates on see EL planeeringualase koostöö programmdokument.
Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiivi mõte seisneb selles, et ei piisa majanduslikust kasvust ning püüdlemisest kindlate majanduslike näitajate tasemele selleks, et saavutada kogu Euroopa Liidu territooriumi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust[2]. Selleks, et seda eesmärki saavutada on vaja kooskõlastatud tegevust ruumilises arengus.
ESDP eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
ESDP kolm peamist eesmärki on[1]:
- Arendada majanduslikku ja sotsiaalset koostööd
- Loodusvarade ja kultuuripärandi säilitamine
- Tasakaalustatud konkurentsivõime tagamine Euroopa Liidu territooriumil
Lähtuvalt nendest eesmärkidest, keskendutakse neljale põhivaldkonnale[2]:
- linnapiirkondade areng: peaaegu 80% EL rahvastikust elab linnades. Linnakeskused peavad silmitsi seisma ümberkorraldustega, selleks on vajalik linn-maa suhete ümberkorraldamine, et nende muutustega toime tulla;
- maapiirkondade areng: Euroopa Liidu maapiirkondi ähvardab tihti marginaliseerumine, peamiselt seetõttu, et maal on mitmeid piiranguid, nagu kaugus põhilinnadest, karm kliima, hõre asustus, ebapiisav infrastruktuur ja vähene majanduslik mitmekesisus, kuna ülekaalus on põllumajandus. ESDP püüab seda kõike vähendada, edendades elu ka maapiirkondades. Keskkond meie ümber pakub nii probleeme kui ka väärtusi, näiteks kaitstes loodusvarasid ja ökosüsteeme tekib seeläbi palju erinevaid võimalusi, kuidas keskkonna majanduslikku potentsiaali ära kasutada ( roheline ja kultuuriturism, põllumajanduse mitmekesistamine);
- looduslik ja kultuuripärand: Euroopa on rikas looduse ja kultuuripärandi suhtes, kuid seda mitmekesisust ohustab mõningal määral majanduslik ja sotsiaalne kaasajastamine. Fauna, floora, vesi, pinnas ja traditsioonilised maastikud peavad toime tulema tasakaalustamatusega, mis tuleneb keskkonna ülemäärasest kasutamisest. Pidades silmas jätkusuutlikku arengut, siis Euroopa ruumilise arengu poliitika üritab vähendada selliseid tavasid ning julgustada ressursside ratsionaalset kasutamist;
- transport: Kui ühine turg valmib, selle all mõeldakse ühtse transpordivõrgustiku loomist, siis intensiivistub maanteede ja õhuliikluse kasutamine ning surve keskkonnale kasvab. Euroopa Liit on üks peamisi saastajaid maailmas, seda just süsinikdioksiidi koha pealt ning ebaühtlane infrastruktuuri jaotus võib kaasa tuua olulise tasakaalustamatuse majanduslike investeeringute suhtes ning seada kahtluse alla territoriaalse ühtekuuluvuse.
Eesmärkide täitmise peaks tagama liikmesriikide omavaheline koostöö arengustrateegiate väljatöötamisel, arvestades kohalikke olusid ja eripärasid.
Veel ESDP sisust[muuda | muuda lähteteksti]
ESDP käsitleb ka muudatusi seoses Euroopa Liidu laienemisega. Tuuakse välja asjaolu, et kandidaatriikide (nüüdseks on enamus juba liikmesriigid ) maapiirkondades, kus on majanduslik transformatsioon valusalt läbi elatud, valitseb suur ebavõrdsus, mis koos tööpuuduse ja halvas seisukorras oleva infrastruktuuriga võib viia massilise väljarändeni ning põhjustada seega ruumilise struktuuri purunemist. Tänu sellele riskile on välja toodud vajadus kaasata kandidaatriigid ja nende ruumiline ja regionaalpoliitika keskse punktina Euroopa Liidu ruumilise arengu dokumentidesse[3].
Rõhutakse maapiirkondade maakasutusstrateegiate väljatöötamise vajalikkusele ja maapiirkondade mitmekesistamisele, et vältida regionaalseid lõhesid ning maapiirkondade mahajäämust. Väga põhjalikult käsitletakse antud dokumendis ka maa-linn suhete uue kvaliteedi loomist, mille tagajärjel peaks arenema koostöö linnade ja maa vahel, millest omakorda saavad vastastikust kasu mõlemad[1]. Euroopa Liidu regioonide majanduslik võimekus võib realiseeruda vaid sel juhul, kui hakatakse senisest enam tähelepanu pöörama mitmekeskuseliste asustusstruktuuride arendamisele, mis võimaldaks vältida populatsiooni, majandusliku, poliitilise ning rahalise võimsuse koondumist ühte kohta. Detsentraliseeritud linnastruktuuri teke võimaldaks arendada kõikide Euroopa regioonide potentsiaali ja seega vähendada ka regionaalseid erinevusi[2] .
Lisaks eelnimetatule peaksid riigid püüdma keskkonnakaitseliste piirangutega vältida Euroopa killustumist olemasolevate ja kavandavate transpordikoridoridega, arendades territooriume terviklikult[4]. Keskkonna poole pealt peaksid Euroopa Liidu liikmed tagama üldise veeringe säästva majandamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning kavandama leevendusmeetmeid kliimamuutustele nii kohaliku kui ka globaalse taseme võtmes[5]
Eesti seotus Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiviga[muuda | muuda lähteteksti]
ESDP võeti ametlikult vastu 1999. aastal, mil Eesti ei olnud veel Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti liitus sellesse koostöösse täieõigusliku partnerina 2004. aastal. Eesti osales antud koostöös ka enne täieõiguslikuks partneriks saamist, kuna alates 1998. aastast on EL kandidaatriike perioodiliselt kutsutud sellest osa võtma.[6]. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ lähtub ruumilise arengu põhimõtetest, mida on väljendatud ka ESDP-s. Lisaks sellele lähtuvad ka üldplaneeringud mingil määral ESDP-st, olles kõrgema tasemega planeeringudokument.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "ESDP täielik (European Spatial Development Perspective)" (PDF). European Commision (inglise). Vaadatud 20.02.2012.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ""ESDP"". europa.eu (inglise). Vaadatud 21.02.2012.
- ↑ "Vara valla üldplaneering". varavald.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.02.2015. Vaadatud 22.02.2012.
- ↑ "Saare valla üldplaneering, lähteandmed" (PDF). www.miracongrupp.ee. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24.02.2015. Vaadatud 22.02.2012.
- ↑ "Rapla valla üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise aruanne". www.rapla.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.03.2016. Vaadatud 22.02.2012.
- ↑ "EL maade planeeringu alane koostöö". www.siseministeerium.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2015. Vaadatud 22.02.2012.