Eugen Petersen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eugen Adolf Hermann Petersen (16. august 1836 Heilinghafen14. detsember 1919 Hamburg) oli Eesti saksa päritolu kunstiajaloolane, arheoloog ja filoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eugen Adolf Hermann Petersen oli õpetlase poeg.[1]

Õppis filoloogiat ja arheoloogiat Kieli Ülikoolis, lõpetas Bonni Ülikooli. Auhinnatud töö "Theoprasti characteres" täiendatud variandi eest andis Kieli Ülikool talle filosoofiadoktori kraadi. Taani valitsuse stipendiumiga õppis kuni 1861 Rooma Arheoloogia Instituudis antiikkunsti ning täiendas end Napolis ja Firenzes. 1862 töötas Briti Muuseumis hellenistisliku kunsti kogudega. Seejärel pidas Erlangeni Ülikoolis loenguid kreeka kunstist ja mütoloogiast ning sai siin 1862 pro venia legendi "De Philocteta Euripidea" eest eradotsendi kutse. Oli 1873–79 TÜ klassikalise filoloogia ja arheoloogia kateedri korraline professor, pidas loenguid antiikkunsti ajaloost, kreeka mütoloogiast, geograafiast ja topograafiast. 1874–79 täitis ühtlasi TÜ Kunstimuuseumi direktorMall:ETBL?-i ja raamatukogu juhataja ülesandeid. Pidas ettekandeid hellenistlikust templikultuurist, Heinrich Schliemanni väljakaevamistest Troojas jm. Tartust siirdus Praha Ülikooli. 1880–85 võttis koos Austria õpetlastega osa kolmest ekspeditsioonist Kreekasse ja Väike-Aasiasse; avaldas uurimisreiside kohta mitu raamatut. Petersoni teost Vana-Kreeka suurima skulptori Pheidiase loomingust peetakse epohhiloovaks. Üle 100 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Kunst des Pheidias. Berlin 1873
  • Reisen in Lykien, Milyas und Kibryatis (kaasautor F. v Lischen). Wien, 1889
  • Städte Pamphyliens und Pisidiens (kaasautor), Wien, 1890–1892).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий II, 475–479
  • Brockhaus (1903), 16
  • Nordisk familjebok Encyclopedi och Konversations lexikon. Stockholm, 1931, 913
  • Raid, N. TÜ muuseumi ajaloost. // Kunst (1968), 31–39
  • AKA arhiiv, f 402, n 3, s 1309
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 145–175.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.