Eugen Petersen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eugen Petersen
Eugen Petersen.jpg
Sünniaeg 16. august 1836
Surmaaeg 14. detsember 1919 (83-aastaselt)
Hamburg
Amet kunstiajaloolane, arheoloog, klassikaline filoloog
Autogramm
Eugen Petersen signature (cropped).jpg

Eugen Adolf Hermann Petersen (16. august 1836 Heilinghafen14. detsember 1919 Hamburg) oli Eesti saksa päritolu kunstiajaloolane, arheoloog ja filoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eugen Adolf Hermann Petersen oli õpetlase poeg.[1]

Õppis filoloogiat ja arheoloogiat Kieli Ülikoolis, lõpetas Bonni Ülikooli. Auhinnatud töö "Theoprasti characteres" täiendatud variandi eest andis Kieli Ülikool talle filosoofiadoktori kraadi. Taani valitsuse stipendiumiga õppis Petersen kuni 1861 Rooma Arheoloogia Instituudis antiikkunsti ning täiendas end Napolis ja Firenzes.

1862 töötas Briti Muuseumis hellenistisliku kunsti kogudega. Seejärel pidas Erlangeni Ülikoolis loenguid kreeka kunstist ja mütoloogiast ning sai seal 1862. aastal pro venia legendi "De Philocteta Euripidea" eest eradotsendi kutse. Oli 1873–1879 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia ja arheoloogia kateedri korraline professor, pidas loenguid antiikkunsti ajaloost, kreeka mütoloogiast, geograafiast ja topograafiast. 1874–79 täitis ühtlasi TÜ Kunstimuuseumi direktorMall:ETBL?-i ja raamatukogu juhataja ülesandeid. Pidas ettekandeid hellenistlikust templikultuurist, Heinrich Schliemanni väljakaevamistest Troojas jm. Tartust siirdus Praha Ülikooli.

1880–1885 võttis koos Austria õpetlastega osa kolmest ekspeditsioonist Kreekasse ja Väike-Aasiasse; avaldas uurimisreiside kohta mitu raamatut. Petersoni teost Vana-Kreeka suurima skulptori Pheidiase loomingust peetakse epohhiloovaks. Temalt ilmus üle 100 teaduspublikatsiooni.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Kunst des Pheidias. Berlin 1873
  • Reisen in Lykien, Milyas und Kibryatis (kaasautor F. v Lischen). Wien, 1889
  • Städte Pamphyliens und Pisidiens (kaasautor), Wien, 1890–1892).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий II, 475–479
  • Brockhaus (1903), 16
  • Nordisk familjebok Encyclopedi och Konversations lexikon. Stockholm, 1931, 913
  • Raid, N. TÜ muuseumi ajaloost. // Kunst (1968), 31–39
  • AKA arhiiv, f 402, n 3, s 1309
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 145–175.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.