Ernst Kaltenbrunner

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaltenbrunner (ees paremal) kohtus pealtvaatajana (1944)

Ernst Kaltenbrunner (4. oktoober 1903 Ried im Innkreis16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa jurist, kes töötas natsionaalsotsialismi ajal politsei- ja julgeolekuametnikuna. 30. jaanuarist 1943 kuni 12. maini 1945 oli ta Riigi Julgeoleku Peaameti juhataja (talle allusid ka Gestapo ja koonduslaagrid). USA sõjaväelased arreteerisid Kaltenbrunneri 12. mail 1945 Austria territooriumil. Teda süüdistati juudi rahva hävitamise plaani üheks arhitektiks olemises ja selles, et ta andis korralduse tappa laagrites neli miljonit juuti. Nürnbergi tribunali mõistis Kaltenbrunneri surma ja ta hukati.

Nürnbergis läks ta hukkamisele kolmandana von Ribbentropi ja Keiteli järel. Tegelikult oleks pidanud olema esimene hukatav Göring, ent ta jõudis paar tundi enne endalt elu võtta. Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Howard Kingsbury Simth kirjeldas Kaltenbrunneri hukkamist nii: "Ta astus hukkamisruumi kell 01.36, kandes oma sinise kaherealise pintsaku all kampsunit. Tema kõhetu, elukogenud nägu oli vanadest duelliarmidest krimpsus. Ta näis hirmunud, kui ta ruumis ringi vaatas. Ta niisutas närviliselt oma huuli, kui pöördus, et tapalavale tõusta, kuid tema sammud olid kindlad. Ta ütles oma nime rahuliku madala hääletooniga. Kui talle anti võimalus viimaseks sõnaks, ütles ta: "Ma armastasin oma saksa rahvast ja oma kodumaad kogu südamest. Ma olen täitnud oma kohust oma rahva seaduste järgi ja ma kahetsen, et minu rahvast juhtisid sel ajal mehed, kes ei olnud sõdurid, ning sooritasid kuritegusid, millest mina polnud teadlik." Kui talle must kott pähe tõmmati, kõneles ta ikka veel vaikselt. Tõlk tõlkis tema sõnad: "Saksamaa, õnn kaasa"."[1]

  1. E´Rasch, Ebbe (2022). "Hukkamised Nürnbergis". Imeline Ajalugu (5/2022 trükk). Tallinn: Äripäev. Lk 41.