Mine sisu juurde

Eric Hobsbawm

Allikas: Vikipeedia
Eric Hobsbawm
Sünniaeg 9. juuni 1917
Aleksandria
Surmaaeg 1. oktoober 2012 (95-aastaselt)
London (Suurbritannia)
Amet ajaloolane, politoloog
Autasud Viini ülikooli audoktor

Eric John Ernest Hobsbawm (9. juunil 1917 Aleksandria1. oktoober 2012 London) oli Briti ajaloolane.

Eric Hobsbawn sündis Egiptuses vene-poola päritolu Briti alama ja Austria alama pojana. Mõlemad vanemad olid juudid. Tema isa nimi oli Leopold Percy Obstbaum, aga vaimuliku vea tõttu sünnitunnistusel sai poja nimeks Hobsbawm. Ta kasvas üles Saksamaal, aga sellegipoolest rääkisid vanemad tema ja ta noorema õe Nancyga inglise keeles. Isa suri 1929 ja ema suri 1931. Kuid ta ei jäänud õega päris ilma peale, sest tema ema õde Gretl ja isa vend Sidney abiellusid omavahel ja lapsendasid Ericu ja Nancy. Nad kõik asusid 1933 elama Suurbritanniasse.

Hobsbawm oli abielus kaks korda. Esimene abielu Muriel Seamaniga kestis 19431951 ja sellest sündis poeg Joshua. Teisest abielust Marlene Schwartziga sündisid tütar Julia ja poeg Andy.

Hobsbawm oli pikka aega Suurbritannia Kommunistliku Partei liige, kuni see 1991 tegevuse lõpetas. Ta oli Londoni ülikooli Birkbeck College'i emeriitprofessor ning Briti Akadeemia liige.

Maailmakuulsaks sai ta nelja raamatuga maailma ajaloost: "Revolutsiooniajastu 1789–1848", "Kapitaliajastu 1848–1875", "Impeeriumiajastu 1875–1914" ja "Äärmuste ajastu".

Hobsbawm ei kirjutanud harjumuspärast ajalugu, ei esitanud fakte kronoloogilises järjekorras, vaid küsis põhjuste järele ja otsis seoseid. Ta kasutas rohkesti statistilisi andmeid ja teksti põimitud lühilood isikutest või sündmustest olid osa üldskeemist.

Ajaloolasena oli üks teemasid, millele ta keskendus, kahe samal ajal toimuva revolutsiooni analüüs: poliitiline (Prantsuse revolutsioon) ja tööstusrevolutsioon.

Ta käsitles ka nähtust, millele on andnud nime "sotsiaalne banditism" ning see tähistab olukorda, kus lihtrahvas hakkab austama ühiskonna äärealadel tegutsevaid kurjategijaid, pidades neid (tavaliselt ekslikult) vihatud keskvõimu vastu mässajateks ja revolutsionäärideks (Ned Kelly, Dick Turpin, Billy the Kid, piraadid).

Ta avaldas paljudes ajakirjades artikleid ja esseesid, tegeledes selliste teemadega nagu barbaarsus uusajal, töölisliikumise probleemid ning konflikt anarhismi ja kommunismi vahel. Tema viimased publikatsioonid kandsid pealkirju "Globaliseerumine, demokraatia ja terrorism" (2007), "Impeeriumist" (2008) ja esseekogumik "Kuidas muuta maailma: Marx ja marksism 1840–2009" (2010).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]