Arutelu:Maakond (täpsustus)
Välja jäetud:
Tollane kreisijaotus (koos kultuurilise jaotusega) mõjutas suuresti ka 1920-30ndate aastate Eesti Vabariigi maakondade piire. Andres 29. jaanuar 2007, kell 12:54 (UTC)
- Jah, sest see lause annaks nagu mõista, et seniste kreiside (eesti keeles seda sõna ju ei kasutatud, ma eeldan?) asutati Eesti ajal uued maakonnad täiesti uutes piirides. Ainus oluline muutus, mis mul meelde tuleb, on Valga maakonna asutamine Viljandimaa ja Tartumaa osadest, kuna senine Valgamaa jäi enamuses Lätisse (Valga linn paiknes Valgamaa põhjatipus). Ja siis Käru viidi Pärnumaa alt üle Järvamaa alla. Petserimaa oli vist juba varem olemas, kuigi väljjaspool Liivimaa piire. Kõik muu jäi põhimõtteliselt samaks.
Niisiis peaks tegema kindlaks kuidas tõlkida Mali haldusüksus Cercle. Metsavend arvab, et see peaks olema maakond.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 13:58 (UTC)
Mina olen igatahes seisukohal, et peaks nimetama cercle. Näiteks Venemaa maakondi tõlgitakse rajoon ja Prantsusmaal on departemangud.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 14:29 (UTC)
- Toorlaene tuleks võimaluse korral vältida. Sõna cercle saab eesti keeles funktsioneerida ainult toorlaenuna, mida kirjutatakse kursiivis ning käänatakse ülakoma abil. Küsimus on ainult selles, et tõlkevaste otsustamiseks tuleb asjatundjaga nõu pidada. Selleks saatsin küsimuse Peeter Pällile. Andres 12. veebruar 2007, kell 14:43 (UTC)
- "Rajoon" ja "departemang" ei ole toorlaenud, vaid eestikeelsed sõnad. Neid kirjutatakse eestipäraselt. Kui kirjutada eestipäraselt, siis tuleks kirjutada "serkel". See aga tundub põhjendamatu neologismina. Andres 12. veebruar 2007, kell 14:50 (UTC)
Märkus: erinevalt mõistest "kihelkond" (kiligunda), mõiste "maakond" ürikutes ei esine, Läti Henrikul vastab maakonnale üldjuhul mõiste provincia või terra.
- Jutt ei ole nähtavasti mõistest, vaid sõnast. Andres 23. oktoober 2009, kell 15:25 (UTC)
Esineb ümbernimetamisi, kus Sackala nimi kaob olematusse, muutudes kord Tõeliseks Eestiks (Estonia Propria) või osaks Jerwiast, Ugaunia saab nimeks Odenpoa või Oldenpoa, osa Wegelest muutub Kikeriaks. Kõlab kuidagi kahtlaselt.
Eesti ajal (1938. aasta Eesti Aadress-raamatus) oli maakond saksa keeles Kreis, vene keeles уезд, inglise keeles district. Vahest tänapäeva vasted sobivad endistele rajoonidele, siis tähendab maakond eesti keeles kahte erinevat mõistet (vana ja uut maakonda). Amtid on olnud Eestis 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal, oletan, et siis vastasid nad kihelkonnale. --IFrank (arutelu) 2. jaanuar 2014, kell 19:37 (EET)
Hiina statistika on vananenud. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 13:18 (EEST)
Võtsin selle välja, viidet pole ja jutt tundub lihtsalt isikliku arvamisena:
- "Henriku Liivimaa kroonikas vastab maakonnale üldjuhul mõiste provincia või terra, mis eesti keeles on lihtsalt "maa": Virumaa, Saaremaa jne.
- Taani hindamisraamatus on esitatud üksnes "maade" loetelu:
- In Wironia V Kiligunde,
- Jerwia III Kiligunde,
- Wegele vna Kiligunda,
- Möge vna Kiligunda,
- Norumegunde vna Kiligunda,
- Alempos vna Kiligunda,
- In Reuælæ III Kiligunde,
- In harrien III Kiligunde,
- In Osilia IIII Kiligunde,
- In Rotelewich VII Kiligunde.
- Nimistust on jäänud välja Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Ugaunia ja Sackala.
- Rootsiaegsetel kaartidel esineb järeltäpsustus -land, -landia (Wirlandia jne), mis sisuliselt tähendab ikkagi maad. Esineb ümbernimetamisi, kus Sackala nimi kaob olematusse, muutudes kord Tõeliseks Eestiks (Estonia Propria) või osaks Jerwiast, Ugaunia saab nimeks Odenpoa või Oldenpoa, osa Wegelest muutub Kikeriaks.
- Vastandina hüpoteetilisele maakonnale esinevad muistsed kiligundad-kihlakunnad ja kylaegundad-külakunnad kindlate ja selgepiiriliste haldus- ja maakorraldusüksustena nii Liivimaa kroonikas kui Taani hindamisraamatus.
- Ent rahvusromantismi ajastul sündis meelevaldne oletus Muinas-Eesti maakonnast kui sellesse kuuluvate kihelkondade liidust (Revælæ, Osilia jt), kusjuures ühe kihelkonnaga maad (Alempois, Nourmegunde jt) loeti kihelkondadeks, mis maakonda ei kuulunud või maakonnaga ei liitunud. Taoline oletus kuulub luule valdkonda, mis ei sega sel õpikust õpikusse ja teatmikust teatmikusse rännata ja ajaloolise tõena esineda."
Minnekon (arutelu) 18. september 2014, kell 16:06 (EEST)
- Kas kogu see jutt on vaieldav? Andres (arutelu) 19. september 2014, kell 22:18 (EEST)
- Selle lõigu mõtet, et muinasmaakonnad ei erinenud kindlate ja selgepiiriliste haldus- ja maakorraldusüksustena, on ajaloolased väljendanud ja lisasin selle koos viitega alapeatükki Baltikumi muinasmaakondadest. Kuidas Taani hindamisraamat ja eriti rootsiagsed kaardid seda ideed toetavad, jääb selle lõigu põhjal arusaamatuks. Samas hindamisraamatu väljavõte ja kaartide kirjeldus sobiks Eesti maakondade arengut vms tutvustavatesse kohtadesse, aga ma ei näe siin ega artiklis Eesti maakonnad sellist kohta, kuhu neid nö toorel kujul, ilma asjaliku kommentaarita panna.
- Ühele siinsele faktile (et sõna terra on Läti Henrik maakonna tähenduses kasutanud) siiski leidsin kinnituse ja lisasin tagasi teksti.Minnekon (arutelu) 22. september 2014, kell 18:56 (EEST)
- Kas kogu see jutt on vaieldav? Andres (arutelu) 19. september 2014, kell 22:18 (EEST)
Selle lehekülje võiks jätta Eesti haldusüksusele. Muu täpsustuslehele. Pikne 27. märts 2015, kell 14:37 (EET)
Saaremaa on vale link. On Saaremaa (maakond), aga seal muinasmaakonnast ei räägita. Andres (arutelu) 31. august 2015, kell 23:16 (EEST)