Khuthaisi
Khuthaisi (varasem, ebasoovitav eestikeelne nimekuju Kutaissi) on linn Gruusia lääneosas Rioni jõe ääres kohal, kus jõgi jõuab mägedest tasandikule.
Linna elanike arv oli 235 000 (1989). Ta on suuruselt teine linn Gruusias, Imerethi keskus ning Lääne-Gruusia majanduslik ja kultuuriline keskus.
Alates 2012. aastast hakkab Khuthaisis paiknema Gruusia parlament.[1]
Nimi
Linna nimi on tuletatud gruusia sõnast khuata ('kivine').
Khuthaisi nimi on inglise keeles Kutaisi või Khuthaisi, leedu keeles Kutaisis, prantsuse keeles Koutaïssi, saksa keeles Kutaissi ja vene keeles Кутаиси.
Majandus
Khuthaisi on tähtis liiklussõlm ja tööstuskeskus. Linnas toodetakse spetsiaalseid veoautosid mägiteede jaoks, väiketraktoreid, siidi, nahka, jalatseid, keemiatööstuse tooteid.
Rioni jõel ja selle lisajõel Ladžanural ning Inguri jõel on hüdroelektrijaamad.
Kultuur
Linnas on mitu kõrgkooli (sealhulgas ülikool).
Khuthaisi gümnaasiumis, mis ehitati 1840, on õppinud luuletajad Akaki Tseretheli, Galaktion Tabidze ja Vladimir Majakovski, keeleteadlane Nikolai Marr ning psühholoog Dmitri Uznadze. Hoones on praegu Majakovski-nimeline keskkool.
Linnas on ajaloo-etnograafiamuuseum, helilooja Zakaria Paliašvili majamuuseum, kunstimuuseum.
Linna keskväljakul on Lado Meshišvili nimeline draamateater. Linnas on ka Zakara Paliašvili nimelise Thbilisi ooperiteatri filiaal, nukuteater ja Gruusia Filharmoonia filiaal.
Ajalugu
Khuthaisist on teateid 6.–2. sajandist eKr Kolchise riigi ajast. Ta on olnud Gruusia riigi (10. sajandist kuni 1122. aastani) ja Imerethi kuningriigi (15.–19. sajand) pealinn.
Vaatamisväärsused
Ida-Gruusiast Lääne-Gruusiasse Khuthaisini viiva Imerethi maantee ääres on Surami aheliku nõlvadel asuvad külad.
Linna kohal kõrgub Gabašvili mägi. Sellelt avaneb vaade Khuthaisi vanade majade punastest tellistest katustele, mis on ümbritsetud rohelusega, sildadele ja valget värvi uuselamurajoonidele.
Linnas asuvad 10. sajandist kuni 11. sajandi algusest pärit Bagrati katedraali ehk kuningas Bagrat III kiriku varemed.
Bussijaama viiva tee ääres on Kuulsuse memoriaal, mis koosneb kolmest kompositsioonist: "Ema lein", "Viinapuud õitsevad jälle" ja "Võidusõnumi tooja". Nende autor on Merab Berdzenešvili.
Linna lähedal, madalatel metsaga kaetud mägedel on Gelati klooster, mis rajati 12. sajandi alguses. Seal asus ka Gelati Akadeemia (asutatud 12. sajandi alguses), keskaegne ülikool.