Otsingu tulemused

Kas mõtlesid: schulmannide mõisa
  • Lümandu mõis (Märjamaa) (kategooria "Schulmannide mõisad")
    Eleonore von Schulmann (sünd von Schonert) ja mõis kuulus (1877−1919) Schulmannidele, viimane omanik oli Bernhard von Schulmann, kelle pere elas seal 1939...
    2 KB (219 sõna) - 23. aprill 2024, kell 21:06
  • Tulemuse "Imastu mõis" pisipilt
    Imastu mõis (kategooria "Schulmannide mõisad")
    Tapa valda Lääne-Viru maakonnas. Imastu mõisast kagus asus Saksi ja kirdes Udriku mõis. Imastu (Mennekorwe) mõisa on esimest korda mainitud 1447. aastal...
    8 KB (757 sõna) - 14. aprill 2024, kell 19:34
  • Mõisamaa mõis (Simuna) (kategooria "Schulmannide mõisad")
    maakonnas. Mõisamaa rüütlimõis eraldati Salla mõisast 1687. aastal. Kirikuraamatute järgi (18.–19. sajand) oli mõisa maadel veel kaks küla, Mandevere (praegune...
    2 KB (193 sõna) - 14. aprill 2024, kell 19:36
  • Tumala mõis (kategooria "Stackelbergide mõisad")
    Kristiina Heinrich Schulmanni pojale Ottole taanlaste konfiskeeritud mõisad, sealhulgas Tumala. 1671. aastal omandas Tumala mõisa maanõunik Mattias von...
    8 KB (769 sõna) - 16. märts 2024, kell 21:36
  • Ao mõis (kategooria "Järvamaa mõisad")
    Schulmann testamendiga Ao mõisa oma sugulasele leitnant Georg Detlof von Schulmannile (Jälgimäe mõisast), kuid 1738. aastal päris mõisad Otto Wilhelm von Schulmann...
    3 KB (360 sõna) - 14. oktoober 2023, kell 14:54
  • Tulemuse "Jälgimäe mõis" pisipilt
    Jälgimäe mõis (kategooria "Eestimaa mõisad")
    1985. Lk 143-144. Sakk, Ivar. Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2002. Lk 43. Särg, Alo. Harjumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2006. Lk 43-44. Teinbas...
    4 KB (298 sõna) - 21. juuli 2021, kell 20:51
  • Tõlliste mõis (kategooria "Tartumaa mõisad")
    Georg Amelungi pärijaile, 1857 müüs Julie von Schulmannile (sündinud Amelung). 1872 Julie von Schulmanni laste ühisomand, müüsid Robert Wegenerile. 1896...
    3 KB (322 sõna) - 31. jaanuar 2024, kell 23:21
  • Piirsalu mõis (kategooria "Läänemaa mõisad")
    Blanckenhagenite valdusse. 18. sajandi keskel omandasid mõisa Schulmannid. 1794. aastal ostis mõisa koos Annenhofi abimõisaga (hiljem Annamõisa küla) 40...
    2 KB (156 sõna) - 2. detsember 2023, kell 20:46
  • Tulemuse "Schulmann" pisipilt
    põlisaadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Kanadas, Rootsis ja Soomes. Schulmanni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Perekonnatraditsiooni järgi saabusid...
    15 KB (1257 sõna) - 4. aprill 2024, kell 11:58
  • Vana-Piigaste mõis (kategooria "Nierothide mõisad")
    Tartu piiskop Johannes VI Bey mõisa ostu ja andis Melchior Metstackenile kui Johann Taube laste võõrasisale nende mõisad ja margad, mille eest ta on kohustatud...
    6 KB (660 sõna) - 2. jaanuar 2022, kell 06:04
  • Tulemuse "Saku mõis" pisipilt
    Saku mõis (kategooria "Baggehufwudtide mõisad")
    kui mõlemad mõisad oli ostnud Claus Mecks (vastavalt 1499 ja 1505). Mõis oli Meckside valduses kuni 1606. aastani ja hakkas kandma Saku mõisa nime. 1608...
    22 KB (2192 sõna) - 26. detsember 2023, kell 01:09
  • N. von Bockholtzi tütar) 1680. aastal abiellus Anna Schulmanniga (surnud 1686; Otto von Schulmanni ja Anna von Wolfframsdorffi tütar) "Matrikel öfwer Swea...
    4 KB (391 sõna) - 3. aprill 2024, kell 01:11
  • Tulemuse "Knorring" pisipilt
    sõjaväelane (rittmeister), Ingerimaa aumarssal, abiellus Hedwig Helene von Schulmanniga ning hiljem Juliane Eleonore von Aderkasiga Joachim Friedrich (u. 1655;...
    14 KB (1186 sõna) - 24. veebruar 2023, kell 03:31
  • Tulemuse "Põhjasõda Eesti alal" pisipilt
    ja määrati ka nende varustamise eest vastutavad mõisad. 13. novembril liikusid Rootsi eelväed Aa mõisa, kust Vene salgad taganesid nende lähenemisel ning...
    68 KB (7521 sõna) - 26. veebruar 2024, kell 22:37
  • Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1664 Selgase (Zellie, Zellige, Sellie) mõisa järgi Essen af Zellie nime all Rootsi rüütelkonda (Nr. 723). Erinevalt Essenite...
    5 KB (366 sõna) - 31. jaanuar 2024, kell 01:08
  • Tulemuse "Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides" pisipilt
    Süüdati põlema Kaubi, Pöögle, Abja, Polli, Kariste, Karksi ning Halliste mõisad. Tartus valmistuti linna venelaste vastu kaitsma: raeliikmed pidid endale...
    56 KB (6062 sõna) - 6. aprill 2024, kell 15:56