Škoda 9Tr
| Škoda 9Tr | |
|---|---|
 Ajalooline trollibuss Škoda 9Tr (Ostrava, Tšehhi) | |
| Tootmine | |
| Tootja | Škoda |
| Aasta tootmine | 1958.–1981. |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 11 000 mm |
| Laius | 2500 mm |
| Kõrgus | 3240 mm |
| Tühimass | 8900–9600 kg |
| Mootori võimsus | 110–120 kW |
| Suurim kiirus | 60 km/h |
| Interjöör | |
| Istekohti | 23–26/39–41 |
| Seisukohti | 46–42/31–29 |
 Commons: Škoda 9Tr | |
Škoda 9Tr on Tšehhoslovakkia trollibussimudel, mis oli alates 20. sajandi 60. aastatest tootmises üle 20 aasta. Tootmine toimus Škoda tehases Ostrov nad Ohřís. 9Tr oli omal ajal väga uuenduslik ja jõudis paljudesse maailma maadesse, mistõttu seda võrreldakse sageli trammiga Tatra T3. Nõukogude Liidus valmistatud ZiU-9 järel on see maailma kõige suuremal arvul toodetud trollibuss.
Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Tegu on kaheteljelise trollibussiga, mille konstruktsioon ja tehniline lahendus põhinevad end õigustanud mudelil 8Tr. Kere terasdetailidest valmistatud karkass on väljastpoolt kaetud plekiga. Sees on seinad kaetud laminaadiga. Kere paremal küljel on kaks (osadel ekspordiks mõeldud trollidest) või kolm neljaosalist liigendust. Istmed paiknevad sõidusuunas ja on polsterdatud – täidetud vahtkummiga ja kaetud kunstmaterjalist kattega.
60. aastate esimesel poolel kasutati ühe trolli puhul hüdropneumaatilist vedrustust, mis hoidis põrandat maast püsival kõrgusel (tüüp 9TrP). Alates 1977. aastast varustati trollid hüdraulilise roolivõimendiga (tüübid 9TrH ja 9TrHT).
Esimese prototüübi elektrisüsteem langes praktiliselt kokku eelmise tüübiga 8Tr. Teise prototüübi puhul kasutati juba täiustatud veomootoreid, mis jäidki kasutusse. Trollidel 9Tr oli reostaatjuhtimine, mis ei ole aga eriti säästlik. 70. aastate alguses arendati välja ökonoomsem türistorjuhtimine (prototüüp 9TrBKR, teise tähistusega 9TrT), mis jõudis 1979. aastal seeriatootmisse (tüüp 9TrHT).
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikkus: 11 m
- Laius: 2,5 m
- Kõrgus: 3,24 m
- Tühimass: 8,9–9,6 t
- Kohti kokku: 69–68 (kolmeukseline) / 70 (kaheukseline)
- Istekohti: 23–26/39–41
- Seisukohti: 46–42/31–29
- Mootori võimsus: 110–120 kW
- Suurim kiirus: 60 km/h
Prototüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene prototüüp, mis erines hiljem ehitatutest (nägi välja nagu moderniseeritud Škoda 8Tr), valmistati veel Plzeňis 1958. aastal. Pärast katsetamist läks trollibuss aasta hiljem kasutusse Prahas, et teha kahe- ja kolmeteljeliste trollide võrdlevaid katseid. Nende järel anti prototüüp 1960. aastal Plzeňis regulaarsesse kasutusse. 1974. aastal kanti see maha ja sai vanametalliks.
Trollibussi 9Tr teine prototüüp, mis sai 1961. aastal alanud seeriatootmise aluseks, väljus tehaseväravast 1960. aastal. Aasta hiljem võeti see Plzeňis regulaarsesse kasutusse, ent juba 1962. aasta sügisel tuli see avarii tõttu maha kanda.
1961. aastal valmistati üks nn kuurortlinna tüüpi prototüüp, mis sai tähiseks 9TrL. Kaheukseline troll sõitis Plzeňis 1976. aastani.
1962. aastal valmistati hüdropneumaatilise vedrustusega prototüüp. Tähisega 9TrP troll müüdi pärast katsetamist 1965. aastal Děčíni, kus see sai numbri 13/II. Sagedaste rikete tõttu kanti see viis aastat hiljem maha (kasutuses polnud see juba alates 1969. aastast).
Ökonoomsema ja moodsama türistorjuhtimisega trollibussi 9TrBKR (9TrT) kaks prototüüpi valmistati 1970. aastate alguses ning olid kasutuses Plzeňis ja Brnos.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
1958.–1981. aastal valmistati 28 tootmisseerias kokku 7372 trolli (koos versioonidega 9TrL, 9TrP, 9TrT, 9TrH ja 9TrHT). Lisaks paljudele idabloki riikidele jõudsid need ka Norrasse, Afganistani ja Indiasse. Baltimaades olid seda tüüpi trollid lisaks Tallinnale ka Riias, Vilniuses ja Kaunases.
Praegu on 9Tr kasutusel veel näiteks Simferopolis (kasutusel ainult see tüüp), Jaltas, Tšernivtsis, Ternopilis ja Rivnes.
Škoda 9Tr Tallinnas[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinn sai 1966.–1982. aastal 210 kahe- ja kolmeukselist trolli 9Tr (numbrid 10-99, 1-9, 24, 100-209). Need sõitsid ka paarikaupa (selliseid koosseise nimetati Albertiteks).[1] Trollibussid olid omavahel ühendatud jäiga ühenduslüliga, kõrgepingekaablitega ja nende vahel olid vedruaedikud, mis pidid takistama kahe vaguni vahele astumist. Selliseid koosseise loodi ka teistes Nõukogude Liidu linnades ja mõnel pool omistati neile tehases kavandatud samasuguse koosseisu tähistus Škoda 12Tr.
Viimased 9Tr-id Tallinnas kadusid liinilt seoses 8. liinil sulgemisega 2000. aastal.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Škoda 9Tr Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise kodulehel
- Škoda 9Tr Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas
- Fotod Škoda 9Tr-ist Krimmis (vene keeles)