Adelina Patti
Adelina Juana Maria Patti (19. veebruar 1843 Madrid[1] – 27. september 1919 Craig-y-Nosi loss, Wales[1]) oli itaalia ooperilaulja.
Tolle aja diivade Jenny Lindi ja Christina Nilssoni kõrval oli Patti üks 19. sajandi kuulsamaid ooperilauljaid. Ta oli tuntud oma lüürilise hääle ilu ja bel canto tehnika ületamatu kvaliteedi poolest. Giuseppe Verdi nimetas teda suurimaks ooperilauljaks, keda ta oli kuulnud.
Ta sündis tenor Salvatore Patti (1800–1869) ja sopran Caterina Barilli (suri 1870) noorima lapsena. Tema vanemad olid itaallased, kes Adelina sünni ajal töötasid Hispaanias. Isa oli sitsiillane ja sellepärast oli Adelina lapsena Mõlema Sitsiilia Kuningriigi kodanik. Tema kaks esimest abikaasat olid prantslased ja sellepärast oli ka Adelina hiljem Prantsusmaa alam.
Adelina lapsepõlv möödus New Yorgis, kuhu tema vanemad olid kolinud. Tema lapsepõlvekodu on säilinud.
Tema vanemad õed Amalia ja Carlotta Patti olid samuti lauljad. Ka Adelina laulis elukutselisena lapsepõlvest peale. Ta arendas endas välja koloratuursoprani ja usutavasti õppis ta palju laulmistehnikat oma õemehelt Maurice Strakoschilt, kuigi Adelina ise, nagu paljud kuulsad lauljad tollal, väitis hiljem, et on täielikult iseõppija.
Patti tegi oma ooperidebüüdi 1859. aastal New Yorgis, kui ta 16-aastaselt laulis Gaetano Donizetti ooperis "Lucia de Lammermoor".
1862. aastal laulis Patti John Howard Payne'i laulu "Kodu, kallis kodu" Valges Majas Abraham ja Mary Lincolnile, kes leinasid oma tüüfusse surnud poega Williet. Lincolnid olid esitusest pisarateni liigutatud ja soovisid laulu kordamist. Sellest ajast jäi "Kodu, kallis kodu" Pattiga seotuks ja ta esitas seda lisapalana paljudel kontsertidel.
Oma õitseajal nõudis Patti ühe õhtu eest 5000 USA dollarit kullas ühe öö eest enne etendust. Tema lepingud sätestasid, et kontserdikuulutustel peab tema nimi olema kõige üleval ja suuremana kui ükskõik missugune teine nimi, ning et ehkki tal on õigus osaleda kõigil kontserdiproovidel, ei ole tal kohustust üheski osaleda.
Tema impressaario James Henry Mapleson kirjeldas oma memuaarides Patti kangekaelset iseloomu ja teravat ärivaistu. Väidetavalt õpetas Patti oma papagoi iga kord, kui Mapleson tuppa astus, karjuma "Cash! Cash!" ("Raha! Raha!").
Rolle[muuda | muuda lähteteksti]
- Gioachino Rossini "Sevilla habemeajaja" (Rosina)
- Giuseppe Verdi "Rigoletto" (Gilda)
- Giuseppe Verdi "Traviata" (Violetta)
- Giuseppe Verdi "Aida" (Aida)
- Charles Gounod "Faust" (Margarethe)
- Léo Delibes "Lakmé" (Lakmé)
- Gaetano Donizetti "Lucia de Lammermoor"
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Sadie, Stanley, toim (1997). The New Grove Dictionary of Opera. Kd 3. New York: Macmillan Reference Limited. Lk 918. ISBN 978-0-1997-6477-8.