Loomade elu: erinevus redaktsioonide vahel
P kat |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest: |
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest: |
||
# köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[korrespondentliige]] L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
# köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] [[korrespondentliige]] L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
||
#*Tõlke toimetaja |
#*Tõlke toimetaja [[Arvi Järvekülg]]. Tõlkijad [[Jüri Ristkok]], [[Jüri Teras]], [[Kaupo Elberg]], [[Eino Krall]] ja E. Timm. Ilmus [[1981]]. |
||
#*[[Ainuraksed]], [[käsnad]], [[ainuõõssed]], [[vaheloomad]], [[alamad ussid|alamad]] ja [[kõrgemad ussid]]. |
#*[[Ainuraksed]], [[käsnad]], [[ainuõõssed]], [[vaheloomad]], [[alamad ussid|alamad]] ja [[kõrgemad ussid]]. |
||
# köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
# köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
#*[[Limused]], [[okasnahksed]], [[harjaslõugsed]], [[habeloomad]], [[ürgkeelikloomad]], [[mantelloomad]], lülijalgseist [[lõpuslülijalgsed]] ([[vähid]] ehk [[koorikloomad]]). |
#*[[Limused]], [[okasnahksed]], [[harjaslõugsed]], [[habeloomad]], [[ürgkeelikloomad]], [[mantelloomad]], lülijalgseist [[lõpuslülijalgsed]] ([[vähid]] ehk [[koorikloomad]]). |
||
# köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
# köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969. |
||
#*Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad |
#*Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad [[Juhan Vilbaste]], [[Hans Remm]], [[Jaan Viidalepp]] ja K. Elberg. Ilmus [[1984]]. |
||
#*Muud [[lülijalgsed]] ja [[kiirikloomad]]. |
#*Muud [[lülijalgsed]] ja [[kiirikloomad]]. |
||
# köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971. |
# köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971. |
||
#*Tõlke toimetaja |
#*Tõlke toimetaja [[Ervin Pihu]]. Tõlkijad [[Aare Kirsipuu]], M. Kangur, [[Harald Haberman]], [[Kalle Laugaste]] ja [[Ivar Veldre]]. Ilmus 1979. |
||
#*Lisaks [[kalad]]ele [[koljutud]] ja [[lõuatud]] ([[sõõrsuud]], [[pihklased]], [[silmud]]). |
#*Lisaks [[kalad]]ele [[koljutud]] ja [[lõuatud]] ([[sõõrsuud]], [[pihklased]], [[silmud]]). |
||
# köide "[[Kahepaiksed]] ja [[roomajad]]". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969. |
# köide "[[Kahepaiksed]] ja [[roomajad]]". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969. |
||
#*Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus [[1985]]. |
#*Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus [[1985]]. |
||
# köide "[[Linnud]]". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus [[1970]]. |
# köide "[[Linnud]]". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus [[1970]]. |
||
#*Tõlke toimetaja |
#*Tõlke toimetaja [[Ruth Ling]]. Tõlkija [[Olav Renno]]. Ilmus [[1980]]. |
||
# köide "[[Imetajad]]". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971. |
# köide "[[Imetajad]]". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971. |
||
#*Tõlke toimetaja L. Poots. Tõlkijad [[Peeter Ernits]], [[Mati Kaal]], R. Ling, |
#*Tõlke toimetaja L. Poots. Tõlkijad [[Peeter Ernits]], [[Mati Kaal]], R. Ling, [[Linda Poots]] ja A. Sillaots. Ilmus 1987. |
||
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt [[Eesti]] kohta käivat materjali. |
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt [[Eesti]] kohta käivat materjali. |
Redaktsioon: 21. märts 2008, kell 13:34
See artikkel räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit Loomade elu (Brehm).
"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos. See ilmus Tallinnas kirjastuses "Valgus" 1979–1987.
"Loomade elu" on tõlgitud vene keelest: "Жизнь животных", ilmunud Moskva kirjastuses "Prosveštšenije" 1969–1971.
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest:
- köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja Arvi Järvekülg. Tõlkijad Jüri Ristkok, Jüri Teras, Kaupo Elberg, Eino Krall ja E. Timm. Ilmus 1981.
- Ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, vaheloomad, alamad ja kõrgemad ussid.
- köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad K. Elberg, A. Järvekülg ja J. Ristkok. Ilmus 1982.
- Limused, okasnahksed, harjaslõugsed, habeloomad, ürgkeelikloomad, mantelloomad, lülijalgseist lõpuslülijalgsed (vähid ehk koorikloomad).
- köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad Juhan Vilbaste, Hans Remm, Jaan Viidalepp ja K. Elberg. Ilmus 1984.
- Muud lülijalgsed ja kiirikloomad.
- köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja Ervin Pihu. Tõlkijad Aare Kirsipuu, M. Kangur, Harald Haberman, Kalle Laugaste ja Ivar Veldre. Ilmus 1979.
- Lisaks kaladele koljutud ja lõuatud (sõõrsuud, pihklased, silmud).
- köide "Kahepaiksed ja roomajad". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus 1985.
- köide "Linnud". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus 1970.
- Tõlke toimetaja Ruth Ling. Tõlkija Olav Renno. Ilmus 1980.
- köide "Imetajad". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja L. Poots. Tõlkijad Peeter Ernits, Mati Kaal, R. Ling, Linda Poots ja A. Sillaots. Ilmus 1987.
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt Eesti kohta käivat materjali.
"Loomade elu" on andnud suure panuse eestikeelsesse zooloogiaterminoloogiasse. Näiteks oli paljudele loomaliikidele vaja tõlkimise käigus eestikeelne nimi välja mõelda.
Sellegipoolest on teos taksonoomiliselt kohati pisut vananenud. Samuti on pisut vananenud käsitlusviis, mis näiteks rõhutab loomade kasulikkust ja kahjulikkust rohkem kui tänapäeval üldiselt kombeks.