Paju lahing

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Valga vabastamise käigus 31. jaanuaril 1919 Eesti ja Punaarmee väeosade vahel toimunud lahing Paju mõisa all.

Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong.

Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud). Neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki.

Eesti väed ründasid mõisa. Päeva jooksul tõrjuti kõik rünnakud tagasi. Hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses.

Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.

Paju lahing võimaldas Valga vabastada.

Aastal 1994 püstitati Paju lahingu mälestusmärk.

Pildimaterjal

• 
  Paju lahingu skeem

Vaata ka

• Hans Kalm

Kirjandus

• Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, lk 69–96
• Urmas Salo, "Julius Kuperjanov Paju lahingus" – Tuna 2004, nr 1, lk 39–50