Apokrüüfid: erinevus redaktsioonide vahel
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P robot Adding: is:Apókrýf rit |
P robot Adding: nn:Dei apokryfe skriftene |
||
89. rida: | 89. rida: | ||
[[ja:外典]] |
[[ja:外典]] |
||
[[no:Apokryfer]] |
[[no:Apokryfer]] |
||
[[nn:Dei apokryfe skriftene]] |
|||
[[pl:Apokryf]] |
[[pl:Apokryf]] |
||
[[pt:Livros apócrifos]] |
[[pt:Livros apócrifos]] |
Redaktsioon: 5. detsember 2007, kell 18:00
Apokrüüfid (kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja varakristlikud teosed.
Katoliiklased kasutasid sõna apokrüüf asemel deuterokanoonilised e piiblivälised kirjad. (Tänapäeval teoloogid enam ei rõhuta mõiste seotust konfessiooniga.)
Protestantliku käsitluse kohaselt on Vana Testamendi apokrüüfideks:
- Juuditi raamat
- Saalomoni tarkuseraamat
- Toobija raamat
- Paaruki raamat
- Jeesus Siiraki tarkuseraamat
- Jeremija raamat,
- Makabite 1. raamat
- Makabite 2. raamat
- Estri raamatu lisad,
- Susanna ja Taanieli lugu
- Asarja palve ja Kolme mehe kiidulaul
- Peel ja Lohemadu,
- Sibüllide ennustused,
- Eenoki raamat
- Moosese taevaminek,
- Esra raamat,
- 12 patriarhi testament
- Jesaja taevaminek ja nägemus
- Paaruki ilmustusraamat
- Aabrahami ilmutusraamat
- Eelija ilmutusraamat.
Protestantliku käsitluse kohaselt on Uue Testamendi apokrüüfideks:
- Heebrealaste evangeelium
- Egiptlaste evangeelium
- Peetruse evangeelium
- Tooma evangeelium
- Noorema Jaakobuse evangeelium
- Apostlite retked
- Nikodeemuse evangeelium
- Pauluse teod
- Johannese teod
- Andrease teod
- Pseudo-Kleemensi kirjad
- Peetruse ilmutusraamat
- Pauluse ilmutusraamat
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Laur Järv
Uue Testamendi väline kirjandus
1. saj teisest poolest kuni 2. sajandi lõpuni (ja veel hilisemagi ajani) pandi kirja suur hulk tekste, mille põhi žanrid on Piiblist tuttavad:
Narratiivsed evangeeliumid (Jeesuse lugu), näiteks: Salajane Markuse, Markuse (eelmise kärbitud variant), Matteuse, Luuka, Johannese, Peetruse, Egertoni (teksti hilisema leidja järgi), Oxyrhynchuse 840 (teksti hilisema leidmiskoha järgi), Heebrealaste, Ebioniitide, Nazorealaste, Nikodeemuse.
Lapsepõlve evangeeliumid (kirjeldavad Jeesuse sündi ja lapsepõlve), näiteks: Jakoobuselt, Toomalt, Vale-Matteuselt.
Teod, näiteks: Apostlite, Peetruse, Johannese, Pauluse, Andrease, Tooma, Pilaatuse.
Ütluste evangeeliumid (sisaldavad Jeesuse lausumisi): Tooma, Maarja, Oxyrhynchuse 1224 (leidmiskoha järgi), samuti Jakoobuse ja Johannese salajased raamatud, Lunastaja dialoog, Apostlite kiri.
Kirju, neid oli tõesti palju, nii apostlitele kui teistele isikutele omistatuid. Kuid näiteks ka Tõe ja Filipi evangeeliumid võiks siia alla paigutada.
Ilmutused (apokalüpsised), näiteks: Peetruse, Johannese, Peetruse (gnostiline), Pauluse, Pauluse (gnostiline), Tooma raamat, Tooma, Jakoobuse 1. ja 2., Bartholomeuse küsimused.
Osad neist tekstidest on säilinud (hiljem leitud) tervikuna, osad fragmentidena, osadest teame vaid seetõttu, et neid on kirikuisade teostes mainitud või tsiteeritud.