Võrtsjärv: erinevus redaktsioonide vahel
P interwiki de |
|||
| 62. rida: | 62. rida: | ||
[[eo:Võrtsjärv]] |
[[eo:Võrtsjärv]] |
||
[[fr:Lac Võrtsjärv]] |
[[fr:Lac Võrtsjärv]] |
||
[[it:Lago Võrts]] |
|||
[[lv:Vertsjervs]] |
[[lv:Vertsjervs]] |
||
[[lt:Virtsjarvas]] |
[[lt:Virtsjarvas]] |
||
Redaktsioon: 30. november 2007, kell 23:03
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
| Võrtsjärv | |
|---|---|
 Emajõe lähe ning Võrtsjärv. | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Väike-Emajõgi, Tänassilma jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi |
| Väljavool | Emajõgi |
| Pindala | 270 km² |
| Keskmine sügavus | 2,8 m |
| Suurim sügavus | 6 m |
| Koordinaadid | 58° 16′ 0″ N, 26° 2′ 0″ E |
Võrtsjärv on suuruselt teine järv Eestis Peipsi järel, suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Üldandmed
- Pindala 270 km²
- Maht 0,8 km³
- Suurim sügavus 6 m
- Keskmine sügavus 2,8 m
- Kõrgus merepinnast 33 m
- Valgla pindala 3100 km²
- Soolsus 0‰
- Kaldajoone pikkus 96 km
Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.
Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.
Võrtsjärve valglas elab ligi 100 000 inimest.
Kliima
Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C. Sademeid langeb keskmiselt 591 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Võrtsjärv parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Võrtsjärv Dfb kliimatüübi alla, mida iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 135 päeva jooksul.
Elustik
Järves elab 35 (teistel andmetel 27) liiki kalu. Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele.
Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik, kuid pärast tammi ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Selle tõttu on tänapäeval Võrtsjärves elavad angerjad inimese abiga sinna saanud.
Probleemid
Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu. Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol. Kalurite plaan on reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.
Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.