Dalai-laama: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. juuli 2022, kell 15:34

Dalai-laama on tiitel, mille 1578 andis tiibeti budismi geluki koolkonna pealaamale Sönam Gjatsole (tiibeti keeles bsod nams rgya mtsho, 1543–1588) mongoli valitseja Altan-khaan.

Nimetus

XIV dalai-laama järgi ei andnud Altan-khaan siiski otseselt seda tiitlit, vaid tegu on pelgalt nime Sönam Gjatso tõlkega mongoli keelest. Tiibetlaste seas on dalai-laama tuntud gjälva rinpotše nime all. Mongolikeelne dalai on vasteks tiibetikeelsele sõnale gjatso (rgya mtsho) ja tähendab ‘ookeani’, viidates vastava isiku tarkuse suurusele ja sügavusele.

Laama tähendab tiibeti keeles õpetajat.

Järgnevus

Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat bodhisattva Avalokitešvara (tiibeti keeles Chenrezig) reinkarnatsiooniks.

Usutakse, et kui dalai-laama sureb, siis sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate laamade valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.

Sönam Gjatso nimetati III dalai-laamaks. Tema kaks eelkäijat said selle tiitli postuumselt. Dalai-laamade järgnevus algab Tsongkhapa õpilasest Gedün Drupist (tiibeti keeles dge ’dun grub, 1391–1474) ning põhineb ümbersünni ehk reinkarnatsiooni teoorial, mida rakendatakse ka paljude teiste tiibeti budismi kõrgvaimulike järgnevusliinide puhul. Dalai-laamasid peetakse bodhisattva Avalokitešvara kehastusteks ja Tiibeti kaitsjateks.

Alates V dalai-laamast Ngavang Lobsang Gjatsost (tiibeti keeles ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) kuulub neile Tiibetis ka ilmalik võim.

VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (tiibeti keeles tshangs dbyangs rgya mtsho, 1687–1706) ei astunud mungaseisusesse ja oli silmapaistev ilmalik luuletaja (tema laulude kogumik «Nukrad armastuslaulud» on ilmunud eesti keeles Linnart Mälli tõlkes 2006).

XIII dalai-laama Thupten Gjatso (tiibeti keeles thub bstan rgya mtsho, 1876–1933) püüdis alustada järk-järgulisi reforme Tiibeti kaasajastamiseks.

Kui Hiina Rahvavabariik 1950. aastatel Tiibeti okupeeris, läks praegune, XIV dalai-laama Tenzin Gjatso (tiibeti keeles bstan ’dzin rgya mtsho) 1959. aastal eksiili Indiasse, kus rajas Dharamsalas Tiibeti eksiilvalitsuse.

XIV dalai-laama, Tenzin Gyatso, on avaldanud tiibeti budismi kohta kümneid raamatuid, mitmed neist on tõlgitud ka eesti keelde. Tunnustuseks tema rahumeelsele võitlusele Tiibeti vabaduse eest omistati talle 1989 Nobeli rahupreemia.

1991. ja 2001. aastal külastas XIV dalai-laama Eestit; 2005. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks.

Dalai-laamade loend

Gedun Drub 1391–1475
Gedun Gyatso 1475–1542
Sonam Gyatso 1543–1588
Yonten Gyatso 1589–1617
Ngawang Lozang Gyatso 1617–1682
Tsangyang Gyatso 1683–1706
Kesang Gyatso 1708–1757
Jampel Gyatso 1758–1804
Luntok Gyatso 1806–1815
Tsultrim Gyatso 1816–1837
Khendrup Gyatso 1838–1856
Trinley Gyatso 1856–1875
Thupten Gyatso 1876–1933
Tenzin Gyatso alates 1935

Kirjandus

Roland Barraux, "Dalai-laamade ajalugu: neliteist peegeldust Ilmutuste järvel". Prantsuse keelest tõlkinud Leena Tomasberg. Kunst, Tallinn 2006, 318 lk

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Dalailama1 20121014 4639.jpg|pisi|14. ja praegune dalai-laama [[Tenzin Gyatso]]]]
-'''Dalai-laama''' on [[Tiibeti budism]]i [[gelug]]i koolkonna juhi nimetus.
+'''Dalai-laama''' on tiitel, mille 1578 andis [[tiibeti budism]]i [[geluk]]i koolkonna pealaamale Sönam Gjatsole ([[tiibeti keel]]es ''bsod nams rgya mtsho'', 1543–1588) mongoli valitseja Altan-khaan.
+== Nimetus ==
-Nimetus "dalai-[[laama]]" võeti kasutusele aastal [[1578]].
+XIV dalai-laama järgi ei andnud Altan-khaan siiski otseselt seda tiitlit, vaid tegu on pelgalt nime Sönam Gjatso tõlkega [[mongoli keel]]est. Tiibetlaste seas on dalai-laama tuntud ''gjälva rinpotše'' nime all. Mongolikeelne ''dalai'' on vasteks tiibetikeelsele sõnale ''gjatso'' (''rgya mtsho'') ja tähendab ‘ookeani’, viidates vastava isiku tarkuse suurusele ja sügavusele.
-Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat kaastundejumala ([[bodhisattva]]) [[Avalokitešvara]] ([[tiibeti keel]]es ''Chenrezig'') [[ümbersünd]]ivaks kehastuseks. Usutakse, et kui dalai-laama sureb, sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate [[Laama|laamade]] valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.
+[[Laama]] tähendab tiibeti keeles õpetajat.
+== Järgnevus ==
+[[Tiibeti budism]]is peetakse dalai-laamat [[bodhisattva]] [[Avalokitešvara]] ([[tiibeti keel]]es ''Chenrezig'') [[reinkarnatsioon]]iks.
+Usutakse, et kui dalai-laama sureb, siis sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate [[Laama|laamade]] valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.
+Sönam Gjatso nimetati III dalai-laamaks. Tema kaks eelkäijat said selle tiitli postuumselt. Dalai-laamade järgnevus algab [[Tsongkhapa]] õpilasest Gedün Drupist (tiibeti keeles ''dge ’dun grub'', 1391–1474) ning põhineb ümbersünni ehk [[reinkarnatsioon]]i teoorial, mida rakendatakse ka paljude teiste tiibeti budismi kõrgvaimulike järgnevusliinide puhul. Dalai-laamasid peetakse [[bodhisattva]] [[Avalokitešvara]] kehastusteks ja [[Tiibet]]i kaitsjateks.
+Alates V dalai-laamast Ngavang Lobsang Gjatsost (tiibeti keeles ''ngag dbang blo bzang rgya mtsho'', 1617–1682) kuulub neile Tiibetis ka ilmalik võim.
+VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (tiibeti keeles ''tshangs dbyangs rgya mtsho'', 1687–1706) ei astunud mungaseisusesse ja oli silmapaistev ilmalik luuletaja (tema laulude kogumik «Nukrad armastuslaulud» on ilmunud eesti keeles [[Linnart Mäll]]i tõlkes 2006).
+XIII dalai-laama Thupten Gjatso (tiibeti keeles ''thub bstan rgya mtsho'', 1876–1933) püüdis alustada järk-järgulisi reforme Tiibeti kaasajastamiseks.
+Kui Hiina Rahvavabariik 1950. aastatel Tiibeti okupeeris, läks praegune, XIV dalai-laama Tenzin Gjatso (tiibeti keeles ''bstan ’dzin rgya mtsho'') 1959. aastal eksiili Indiasse, kus rajas Dharamsalas Tiibeti eksiilvalitsuse.
+XIV dalai-laama, [[Tenzin Gyatso]], on avaldanud tiibeti budismi kohta kümneid raamatuid, mitmed neist on tõlgitud ka eesti keelde. Tunnustuseks tema rahumeelsele võitlusele Tiibeti vabaduse eest omistati talle 1989 Nobeli rahupreemia.
+. ja 2001. aastal külastas XIV dalai-laama Eestit; 2005. aastal valiti ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
 == Dalai-laamade loend ==
@@ 25. rida: / 47. rida: @@
 == Kirjandus ==
 * [[Roland Barraux]], "Dalai-laamade ajalugu: neliteist peegeldust Ilmutuste järvel". [[Prantsuse keel]]est tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2006]], 318 lk
 == Välislingid ==
 {{vikisõnaraamatus|dalai-laama}}
 {{commons|Category:Dalai Lama}}
@@ 33. rida: / 57. rida: @@
 *[http://news.minnesota.publicradio.org/features/200105/07_newsroom_dalai/bios.shtml  The Thirteen Previous Dalai Lamas]
 *[http://web.archive.org/web/20001218073900/http://www.parnu.ee/raulpage/paguluses.html VABADUS PAGULUSES]
+{{Ida mõtteloo leksikon}}
 [[Kategooria:Dalai-laamad| ]]