Vähemusvalitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist või jätkamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada [[umbusaldus]]t kergemini kui [[enamusvalitsus]]ele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks.<ref name="rescue">{{Netiviide |autor=Maria Thürk, Svenja Krauss |url=https://theloop.ecpr.eu/its-time-we-rescued-minority-governments-from-their-reputation-for-instability-and-ineffectiveness/ |pealkiri=It’s time we rescued minority governments from their reputation for instability and ineffectiveness |väljaanne=The Loop |aeg=22. märts 2021}}</ref> Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul. |
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist või jätkamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada [[umbusaldus]]t kergemini kui [[enamusvalitsus]]ele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks.<ref name="rescue">{{Netiviide |autor=Maria Thürk, Svenja Krauss |url=https://theloop.ecpr.eu/its-time-we-rescued-minority-governments-from-their-reputation-for-instability-and-ineffectiveness/ |pealkiri=It’s time we rescued minority governments from their reputation for instability and ineffectiveness |väljaanne=The Loop |aeg=22. märts 2021}}</ref> Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul. |
||
Vähemusvalitsus võib olla sihipäraselt sellisena moodustatud ja valitseda kogu esinduskogu valimistsükli jooksul või olla sunnitud või osaline vähemusvalitsus, mis tekib enamuskoalitsiooni lagunemisel. |
Vähemusvalitsus võib olla sihipäraselt sellisena moodustatud ja valitseda kogu esinduskogu valimistsükli jooksul või olla sunnitud või osaline vähemusvalitsus, mis tekib enamuskoalitsiooni lagunemisel. Mõnes riigis, iseäranis [[Põhjamaad]]es, on vähemusvalitsuse moodustamine parlamentaarse traditsiooni osa, näiteks [[Taani]] valitsustest pärast 1973. aastat olnud enamusvalitsus vaid üks, enam kaks kolmandikku [[Norra]] ja [[Rootsi]] valitsustest on olnud vähemusvalitsused.<ref name="telaviv2015">{{Netiviide |autor=Kaare W. Strøm, Charles McClean |url=https://www.sv.uio.no/isv/english/research/projects/evolution-parliamentarism/events/seminars/tel-aviv-strom-mcclean.pdf |pealkiri=Minority Governments and Coalition Management |väljaanne=University of California |aeg=2015}}</ref> |
||
==Vähemusvalitsused Eestis== |
==Vähemusvalitsused Eestis== |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
* Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused). |
* Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused). |
||
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Kallase valitsused) või valitseda vaid osa |
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka [[Mart Laari esimene valitsus]] oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).<ref name="vellak2014">{{Netiviide |autor=Janne Vellak |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42254/vellak_janne_ma_2014.pdf |pealkiri=Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2014}}</ref> |
||
Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust: |
Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust: |
||
Redaktsioon: 14. mai 2022, kell 01:00
Vähemusvalitsus on valitsuskoalitsioon, milles osaleb vahetult või mida toetab aktiivselt vähem kui pool esinduskogu liikmetest.
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist või jätkamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Selliselt moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada umbusaldust kergemini kui enamusvalitsusele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks.[1] Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul.
Vähemusvalitsus võib olla sihipäraselt sellisena moodustatud ja valitseda kogu esinduskogu valimistsükli jooksul või olla sunnitud või osaline vähemusvalitsus, mis tekib enamuskoalitsiooni lagunemisel. Mõnes riigis, iseäranis Põhjamaades, on vähemusvalitsuse moodustamine parlamentaarse traditsiooni osa, näiteks Taani valitsustest pärast 1973. aastat olnud enamusvalitsus vaid üks, enam kaks kolmandikku Norra ja Rootsi valitsustest on olnud vähemusvalitsused.[2]
Vähemusvalitsused Eestis
Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida neljal viisil:
- Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus);
- Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Kallase valitsused);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka Mart Laari esimene valitsus oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).[3]
Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust:
- Ado Birki valitsus (1920)
- Jaan Tõnissoni teine valitsus (1920)
- Ants Piibu valitsus (1920–1921)
- Friedrich Akeli valitsus (1924)
- Jaan Tõnissoni neljas valitsus (1933)
- Tiit Vähi esimene valitsus (1992)
- Tiit Vähi teine valitsus (1996–1997)
- Mart Siimanni valitsus (1997–1999)
- Siim Kallase valitsus (2002–2003)
- Andrus Ansipi teine valitsus (2009–2011)
- Jüri Ratase esimene valitsus (2018–2019)
Vaata ka
Viited
- ↑ Maria Thürk, Svenja Krauss (22. märts 2021). "It's time we rescued minority governments from their reputation for instability and ineffectiveness". The Loop.
- ↑ Kaare W. Strøm, Charles McClean (2015). "Minority Governments and Coalition Management" (PDF). University of California.
- ↑ Janne Vellak (2014). "Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum" (PDF). Tartu Ülikool.