Tädi Maali: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
[[Soome]]s on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" ([[Pihtipudas|Pihtipudase]] memm).<ref>{{netiviide | URL = https://www.kirjastot.fi/kysy/onko-henkiloitavissa-ja-ajoitettavissa-kuka | Pealkiri = Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo" | Väljaanne = Kysy kirjastonhoitajalta | Aeg = 13.01.2011 | Väljaandja = Kirjastot.fi | Kasutatud = 26.07.2019 }}</ref> |
[[Soome]]s on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" ([[Pihtipudas|Pihtipudase]] memm).<ref>{{netiviide | URL = https://www.kirjastot.fi/kysy/onko-henkiloitavissa-ja-ajoitettavissa-kuka | Pealkiri = Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo" | Väljaanne = Kysy kirjastonhoitajalta | Aeg = 13.01.2011 | Väljaandja = Kirjastot.fi | Kasutatud = 26.07.2019 }}</ref> |
||
== Tädi Maali aastal 1925== |
|||
{{Cquote|/.../Pealegi elas tädi Maali veel nende juures ja jumalamuidu! Nad ei pidanud teda mitte kaastundmuse pärast, seda pole meie päivil enam kellegil. Tädi Maali oli pärandusega tädi. Jah, pärandusega, ehk tal küll taskus oli veel vähem, kui Hinterbergeritel! <ref name="1925_02_06_Ühistegelised_Uudised_nr_6">6 veebruar 1925, Ühistegelised Uudised, nr. 6, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhisuudised19250206.2.12 Pärandusega tädi], digar.ee</ref>}} |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 15. rida: | 12. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
[[Kategooria:2001. aasta Eestis]] |
|||
* Asta Õim, Epp Ehasalu, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25641 Tädi Maalist tädi Maaliks], Keel ja Kirjandus, 2017, nr 6 |
|||
[[Kategooria:Eesti poliitika]] |
[[Kategooria:Eesti poliitika]] |
||
[[Kategooria:Eesti ühiskond]] |
[[Kategooria:Eesti ühiskond]] |
||
Redaktsioon: 1. mai 2022, kell 19:22
Tädi Maali on keskmisest madalama sissetulekuga, uuendustega mitte kaasas käiva ja pigem vanemasse põlvkonda kuuluva Eesti lihtkodaniku personifikatsioon.
Kujuteldava tädi Maali võttis kasutusele president Lennart Meri 2001. aasta märtsis oma intervjuus Postimehele:
| „ | /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.[1] | “ | |||
Soomes on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" (Pihtipudase memm).[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks, Postimees, 28. märts 2001
- ↑ "Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo"". Kysy kirjastonhoitajalta. Kirjastot.fi. 13.01.2011. Vaadatud 26.07.2019.
Välislingid
- Asta Õim, Epp Ehasalu, Tädi Maalist tädi Maaliks, Keel ja Kirjandus, 2017, nr 6