Apostellik usutunnistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisut toimetamist
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Apostellik usutunnistus''' on [[kristlus|kristliku]] [[usutunnistus]]e varaseim versioon, mis võtab lühidalt kokku kristliku usu sisu. Siin on juba kolmene struktuur, mida [[kristoloogia]] osas arendab edasi [[Nikaia usutunnistus]].
'''Apostellik usutunnistus''' on [[kristlus|kristliku]] [[usutunnistus]]e varaseim versioon, pärineb arvatavasti 2. — 3. sajandist. Kasutusel enamasti protestantlikes kirikutes, sealhulgas ka luteri kirikus.


==Tekst [[eesti keel]]es==
==Eestikeelne tekst==


Mina usun [[Jumal]]asse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja [[Jeesus]]esse [[Kristus]]esse, Tema ainsasse Pojasse, meie [[Issand]]asse, kes on saadud [[Püha Vaim|Pühast Vaimust]], ilmale tulnud [[Neitsi Maarja|neitsi Maarjast]], kannatanud [[Pontius Pilatus|Pontius Pilaatuse]] all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva,
Mina usun Jumalasse, / kõigeväelisesse Isasse, / taeva ja maa Loojasse.
istub [[Jumal]]a, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun [[Püha Vaim|Pühasse Vaimusse]], üht püha kristlikku [[Kirik]]ut, pühade osadust, [[patt]]ude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
/ Ja Jeesusesse Kristusesse, / Tema ainsasse Pojasse, / meie Issandasse, / Kes on saadud Pühast Vaimust, / ilmale toodud Neitsist Maarjast, / kannatanud Pontsius Pilaatuse ajal, / risti löödud, surnud ja maetud, / alla läinud surmavalda, / kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, / läinud taevasse, / istub Oma kõigeväelise Isa paremal käel; / sealt Ta tuleb kohut mõistma / elavate ja surnute üle.
/ Mina usun Pühasse Vaimusse, / Püha Üleilmset Kirikut, / pühakute osadust, / pattude andeksandmist, / ihu ülestõusmist / ja igavest elu.
/ Aamen.

==Kreekakeelne tekst==


{{täienda}}
{{täienda}}

Redaktsioon: 9. veebruar 2005, kell 19:54

Apostellik usutunnistus on kristliku usutunnistuse varaseim versioon, pärineb arvatavasti 2. — 3. sajandist. Kasutusel enamasti protestantlikes kirikutes, sealhulgas ka luteri kirikus.

Tekst eesti keeles

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.