Diskreetimine: erinevus redaktsioonide vahel
P Funktsioon (matemaatika) |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Zeroorderhold.signal.svg|pisi|Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal]] |
[[Pilt:Zeroorderhold.signal.svg|pisi|Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal]] |
||
'''Diskreetimine''' |
'''Diskreetimine''' on [[digitaalne signaalitöötlus |digitaalses signaalitöötluses]] pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.<ref name="VSL">[[Võõrsõnade leksikon|VSL]]</ref> Diskreetimise mõiste on pärit matemaatikast, kus see tähendab pidevate funktsioonide ja muutujate asendamist nende järjestikuste üksikväärtustega. |
||
[[Digitaaltehnika]]s on diskreetimine (ingl ''sampling'') esimene samm [[analoogsignaal]]ist [[digitaalsignaal]]i saamisel. Analoogsignaali ajalise diskreetimise tulemusena saadakse signaali hetkväärtuste – diskreetide – [[jada]]. |
[[Digitaaltehnika]]s on diskreetimine (ingl ''sampling'') esimene samm [[analoogsignaal]]ist [[digitaalsignaal]]i saamisel. Analoogsignaali ajalise diskreetimise tulemusena saadakse signaali hetkväärtuste – diskreetide – [[jada]]. |
||
Et ajalisel diskreetimisel signaali sagedusspekter märgatavalt ei moonutuks, peab signaalipinge mõõtmise sagedus – diskreetimissagedus – ületama vähemalt kahekordselt kõrgeima signaalisageduse. Näiteks CD-plaadile salvestamisel mõõdetakse heli analoogsignaali [[elektripinge |pinget]] 44 100 korda sekundis. |
Et ajalisel diskreetimisel signaali sagedusspekter märgatavalt ei moonutuks, peab signaalipinge mõõtmise sagedus – diskreetimissagedus – ületama vähemalt kahekordselt kõrgeima signaalisageduse. Näiteks CD-plaadile salvestamisel mõõdetakse heli analoogsignaali [[elektripinge |pinget]] 44 100 korda sekundis. |
||
| 12. rida: | 13. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Diskreetimissagedus]] |
|||
*[[Diskreetne matemaatika]] |
|||
| ⚫ | |||
*[[Kvantimine]] |
*[[Kvantimine]] |
||
| ⚫ | |||
== |
=== Viited == |
||
{{Viited}} |
|||
*[http://digi.physic.ut.ee/mypages/oppetoo/compphysII/lectures/cpII-2009-lectures-03-diskreetimine-20090209-00.pdf Diskreetimine] |
|||
*[https://lr.ttu.ee/digisignaalid/Materjalid/DIGISIGNAALID_1.pdf Digisignaalide töötlemine] |
|||
*[http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/7188 Diskreetimisgraafik] |
|||
[[Kategooria: Digitaaltehnika]] |
[[Kategooria: Digitaaltehnika]] |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2021, kell 10:16
Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.[1] Diskreetimise mõiste on pärit matemaatikast, kus see tähendab pidevate funktsioonide ja muutujate asendamist nende järjestikuste üksikväärtustega.
Digitaaltehnikas on diskreetimine (ingl sampling) esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Analoogsignaali ajalise diskreetimise tulemusena saadakse signaali hetkväärtuste – diskreetide – jada.
Et ajalisel diskreetimisel signaali sagedusspekter märgatavalt ei moonutuks, peab signaalipinge mõõtmise sagedus – diskreetimissagedus – ületama vähemalt kahekordselt kõrgeima signaalisageduse. Näiteks CD-plaadile salvestamisel mõõdetakse heli analoogsignaali pinget 44 100 korda sekundis.
Edasiseks töötlemiseks muudetakse signaali üksikväärtuste järjend pidevaks trepikujuliseks diskreetsignaaliks. Seda tehakse enamasti diskreedihoidelülitusega (ingl sample and hold), mis salvestab igas mõõtepunktis diskreedi signaalipinge ja hoiab seda väärtust püsivana kuni järgmise mõõtepunktini. Signaali taset hoiab hoidelülituses kondensaatorisse mõõtehetkel salvestuv laeng.
Signaali analoog-digitaalmuundamise protsessis järgneb ajapõhisele diskreetimisele väärtuspõhine kvantimine.