Kristina Norman: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Kristina Norman, Kergem kui naine. Foto lavastusest, 2019..jpg|pisi|Kristina Norman, Kergem kui naine. Foto lavastusest, 2019. Foto: Epp Kubu]] |
[[Fail:Kristina Norman, Kergem kui naine. Foto lavastusest, 2019..jpg|pisi|Kristina Norman, Kergem kui naine. Foto lavastusest, 2019. Foto: Epp Kubu]] |
||
'''Kristina Norman''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1979]]) on eesti ja vene päritolu kaasaegne kunstnik ja kunstipedagoog. |
'''Kristina Norman''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1979]]) on eesti ja vene päritolu kaasaegne kunstnik ja kunstipedagoog, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. |
||
== Haridus == |
== Haridus == |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
== Looming == |
== Looming == |
||
| ⚫ | 2009. aastal esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://kultuur.postimees.ee/129490/kiasma-tahab-osta-kuldsoduri|pealkiri=Kiasma tahab osta kuldsõduri|väljaanne=Postimees|aeg=09.06.2009}}</ref> |
||
Norman on kunstnik, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega, tuues välja võimalusi kuidas ühiskonda polariseerivaid probleeme on võimalik käsitleda väljaspool teineteist välistavaid narratiive. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega. |
|||
2022. aastal Eesti paviljonis on Kristina Norman koostöös Bita Razaviga eksponeerimas uusi teoseid lähtudes Emilie Rosalie Saali isikust ja loost. Oma teostega esitavad nad hetkel nii maailmas kui ka Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Lisaks käsitleb näitus omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust, hõlmates ka koloniaalajalooga seotud küsimusi.<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1110345/59-veneetsia-biennaalil-esindavad-eestit-norman-razavi-ja-unustatud-kunstnik|pealkiri=59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik|aeg=08.06.2020|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> |
|||
| ⚫ | 2009. aastal esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://kultuur.postimees.ee/129490/kiasma-tahab-osta-kuldsoduri|pealkiri=Kiasma tahab osta kuldsõduri|väljaanne=Postimees|aeg=09.06.2009}}</ref> |
||
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" /> |
||
Redaktsioon: 4. november 2021, kell 16:14
Kristina Norman (sündinud 17. septembril 1979) on eesti ja vene päritolu kaasaegne kunstnik ja kunstipedagoog, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega.
Haridus
Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja graafikat.[1]
Looming
2009. aastal esindas ta Eestit 53. Veneetsia biennaalil projektiga "After-War".[1] Ta lõi skulptuurist "Pronkssõdur" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri Tõnismäele viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum Kiasma soovib kuldsõduri ära osta.[2]
2022. aastal Eesti paviljonis on Kristina Norman koostöös Bita Razaviga eksponeerimas uusi teoseid lähtudes Emilie Rosalie Saali isikust ja loost. Oma teostega esitavad nad hetkel nii maailmas kui ka Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Lisaks käsitleb näitus omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust, hõlmates ka koloniaalajalooga seotud küsimusi.[3]
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".[1]
Norman pälvis aastateks 2020–2022 kunstnikupalga.[1]
Tunnustus
- 2009 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (sotsiaalselt oluliste teemade järjepidev ja kaasaegne käsitlus kunstis)[4]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Selgusid uued kunstnikupalgalised" ERR kultuur, 19. november 2019
- ↑ Inna-Katrin Hein (09.06.2009). "Kiasma tahab osta kuldsõduri". Postimees.
- ↑ "59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik". kultuur.err.ee. 08.06.2020.
- ↑ "Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2001-2010".