Tõepõhjata ajastu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
*[[manipuleerimine]] |
*[[manipuleerimine]] |
||
*[[tõejärgne poliitika]] |
*[[tõejärgne poliitika]] |
||
*[[tõetus]] |
|||
*[[õigussüsteemi kurnamine]] |
*[[õigussüsteemi kurnamine]] |
||
Viimane redaktsioon: 18. oktoober 2021, kell 16:14
Tõepõhjata või tõejärgne ajastu (ka sotsiaalmeedia tõe ajastu[1]) on väidetav periood infoühiskonna arengus, kus informatsiooni ülekülluse ja manipulatsiooni tingimustes on ühiskonnas üha raskem teha kindlaks meedias, sealhulgas sotsiaalmeedias esitatavate väidete tõesust ning teha teadmistel põhinevaid ratsionaalseid valikuid.
Tõepõhjata ajastu problemaatika tõusis avalikkuse huviorbiiti 2016. aastal[2][3] ning see väljendab uue meedia levikumehhanismidega ja poliitilise retoorikaga seotud väljakutseid, sealhulgas toimetulemist infosõjaga, desinformeerimisega, võitlust libauudistega ning tähelepanumajanduse varjukülgedega.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Marko Uibu: VANDENÕUKULTUUR „SOTSIAALMEEDIA TÕE” AJASTUL Müürileht, 12. oktoober 2021
- ↑ "Oxfordi kirjastuse hinnangul on aasta sõnaks "tõejärgne"". ERR uudised. 16.11.2016.
- ↑ Indrek Ibrus (23. november 2016). "Tõepõhjata ühiskond – mis see on?". Eesti Ekspress.