Georg Eduard Luiga: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
8. rida: | 8. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Ta oli abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. Tütre Noora abikaasa oli matemaatik [[Arnold Humal]], nende lapsed on matemaatik [[ |
Ta oli abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. Tütre Noora abikaasa oli matemaatik [[Arnold Humal]], nende lapsed on matemaatik [[Ene-Margit Tiit]], füüsik [[Leo-Henn Humal]] ja muusikateadlane [[Mart Humal]]; tütre Aino abikaasa oli pedagoogikateadlane [[Enn Koemets]], nende noorem tütar on pedagoogikateadlane [[Inger Kraav]]. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
Redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 15:30
Georg Eduard Luiga (27. veebruar 1866 Valgjärve vald – 20. märts 1936 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.
Õppis Kanepi kihelkonnakoolis, töötas õpetajana Äksi kihelkonnakoolis ning Simbirski ja Tobolski oblastis. Aastast 1901 tegutses ajakirjanduses. 1908 osales Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse asutamises. 1908–1934, olles Päevalehe vastutav ja peatoimetaja, arendas ta koos Hans Rebasega selle üheks Eesti loetavamaks leheks.
Looming
Kirjutanud luulet ja proosat. Väärtuslikum osa loomingust on tsaariaegse Siberi olusid ja väljasaadetute elu kriitiliselt jälgiv jutukogu "Vägivallamaal" (1912). Laulu "Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub" sõnade autor.
Isiklikku
Ta oli abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. Tütre Noora abikaasa oli matemaatik Arnold Humal, nende lapsed on matemaatik Ene-Margit Tiit, füüsik Leo-Henn Humal ja muusikateadlane Mart Humal; tütre Aino abikaasa oli pedagoogikateadlane Enn Koemets, nende noorem tütar on pedagoogikateadlane Inger Kraav.
Välislingid
- Georg Eduard Luiga Eesti biograafilises andmebaasis ISIK