Vesilennuk: erinevus redaktsioonide vahel
P Nimetav kääne on Marseille, mitte Marseilles. |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Seaplane Sk24 Vesitaso OH-CAG C.jpg|pisi|Vesilennuk]] |
[[Pilt:Seaplane Sk24 Vesitaso OH-CAG C.jpg|pisi|Vesilennuk Sk24 Vesitaso]] |
||
'''Vesilennuk''' on selline [[lennuk]]itüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega ( |
'''Vesilennuk''' on selline [[lennuk]]itüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega ([[pontoon]]idega) või [[ujuk]]iga, mis tagavad lennuki ujuvuse ja liikuvuse veepinnal. |
||
| ⚫ | [[28. märts]]il [[1910]] sooritas [[Henri Fabre]] [[Marseille]]'s esimesed lennud vesilennukiga. Tema lennuk on säilinud tänapäevani ja seda hoitakse Marseille' lennuväljal.<ref>[https://novaator.err.ee/253314/28-martsil-1910-tehti-esimene-lend-vesilennukiga 28. märtsil 1910 tehti esimene lend vesilennukiga] ERR Novaator, 28.03.2012.</ref> |
||
== Ajalugu == |
|||
| ⚫ | [[28. märts]]il [[1910]] sooritas [[Henri Fabre]] [[ |
||
Vesilennukeid kasutatakse tänapäevani. Kuid vesilennukid ei ole väga suured, nendega ei saa vedada väga palju inimesi ega kaupa. Seetõttu kasutatakse vesilennukeid hõreda asustusega aladel, kus pole nõudlust väga suurte lennukite järele. Samas peab seal piirkonnas olema maandumiseks ja õhkutõusuks sobivaid suuri veekogusid. Niisugused tingimused valitsevad suuremas osas [[Kanada]]st, samuti [[Alaska]]l. |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 29. september 2021, kell 22:02
Vesilennuk on selline lennukitüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega (pontoonidega) või ujukiga, mis tagavad lennuki ujuvuse ja liikuvuse veepinnal.
28. märtsil 1910 sooritas Henri Fabre Marseille's esimesed lennud vesilennukiga. Tema lennuk on säilinud tänapäevani ja seda hoitakse Marseille' lennuväljal.[1]
Vesilennukeid kasutatakse tänapäevani. Kuid vesilennukid ei ole väga suured, nendega ei saa vedada väga palju inimesi ega kaupa. Seetõttu kasutatakse vesilennukeid hõreda asustusega aladel, kus pole nõudlust väga suurte lennukite järele. Samas peab seal piirkonnas olema maandumiseks ja õhkutõusuks sobivaid suuri veekogusid. Niisugused tingimused valitsevad suuremas osas Kanadast, samuti Alaskal.
Vaata ka
- Paatlennuk
- Vesilennukite angaar – betoonkoorikehitis Tallinnas Lennusadamas, 21. sajandi alguses on haldajaks Eesti Meremuuseum.[2]
Viited
- ↑ 28. märtsil 1910 tehti esimene lend vesilennukiga ERR Novaator, 28.03.2012.
- ↑ Nordecon asub vesilennukite angaare rekonstrureerima, Äripäev, 14.04.2010.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vesilennuk |