Igor Setšin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Angoola > Angola
Elmar värs (arutelu | kaastöö)
Kirjutasin peatükid "Sanktsioonid" ja "Tegevus tippjuhina"
23. rida: 23. rida:
Aastatel [[2008]]–[[2012]] oli Setšin Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Aastatel [[2004]]–[[2011]] juhtis ta [[Rosneft]]i direktorite nõukogu ja 2008–2011 [[Inter RAO UES]]i direktorite nõukogu.
Aastatel [[2008]]–[[2012]] oli Setšin Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Aastatel [[2004]]–[[2011]] juhtis ta [[Rosneft]]i direktorite nõukogu ja 2008–2011 [[Inter RAO UES]]i direktorite nõukogu.


[[22. mai]]l [[2012]] teatas peaminister [[Dmitri Medvedev]], et Setšinist saab pärast asepeaministri ametist lahkumist naftafirma Rosneft juhatuse esimees.
[[22. mai|Maist]] [[2012]] naftafirma Rosneft juhatuse esimees.

== Tegevus tippjuhina ==
Olles presidendi administratsioonis, oli ta vastutav president Putini töökohtumiste korraldamise ja kavandamise eest; igal hommikul kohtus ta riigipeaga liftis. Tema ümber koondus mitteametlik rühm julgeolekuametnikke, ametnikke ja ärimehi, kes tundsid Putinit Leningradis. Meedia osutas, et Setšinil oli võimalus panna presidendi lauale kõik, mis tema arvates sobiv. Just presidendi siseringi inimesed - Igor Setšin ja teine ​​presidendi administratsiooni juhi asetäitja Viktor Ivanov - said ettevõtte Jukos kaasomanike tagakiusamise korraldajateks ja aitasid kaasa peaminister Mihhail Kasjanovi tagasiastumisele.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/453940</ref> Just Setšin esitas Putinile 2003. aasta mais avaldatud riikliku strateegianõukogu aruande "Venemaal valmistatakse ette oligarhilist riigipööret", mis oli rünnak Jukose naftakompanii juhi Mihhail Hodorkovski vastu.

25. märtsil 2004, pärast Putini teiseks ametiajaks valimist, määrati Setšin presidendi abiks - presidendi administratsiooni juhi asetäitjaks. Ta juhtis presidendi kantselei tegevust, presidendi teabe- ja dokumentatsioonitoetuse haldamist, esitas Putinile allakirjutamiseks presidendi dekreetide, korralduste ja juhiste eelnõud ning korraldas ka föderaalseaduste väljakuulutamist, presidendi seadluste ja korralduste ning muude presidendi allkirjastatud dokumentide väljaandmist, koordineeris riigisaladuste kaitsmist, tegi otsuseid personaliküsimustes.

== Sanktsioonid ==
20. märtsil 2014 kehtestas USA talle seoses Krimmi annekteerimise toetamisega Venemaa poolt viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2014/03/20/executive-order-blocking-property-additional-persons-contributing-situat</ref><ref>https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl2369.aspx</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 8. juuli 2021, kell 13:43

Igor Setšin (2009)

Igor Ivanovitš Setšin ( vene keeles Игорь Иванович Сечин; sündinud 7. septembril 1960 Leningradis) on Venemaa riigitegelane ja ärimees, Venemaa suurima riikliku naftakompanii Rosneft president.

Setšinit peetakse Moskva Kremli jõustruktuuride klanni (siloviki) juhiks.[1]

Elukäik ja tegevus

Sündis koos kaksikõde Irinaga metallurgiatehase tööliste lapsena, lapsepõlv möödus proletaarse linnaosa hruštšovkas. 1977 lõpetas Leningradi 133. keskkooli prantsuse keele süvaõppeklassi. 1977–1982 õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis portugali ja prantsuse keele õpetajaks, ülikoolikaaslaste arvates värvati 3. või 4. kursusel KGB poolt.[2] Pidi lõpetama ülikooli 1982. aastal, kuid viimasel kursusel komandeeriti portugali keele tõlgiks Mosambiiki, kus käis kodusõda ja valitsusvägesid toetas NSV Liit. 1984 pöördus tagasi Leningradi ja lõpetas ülikooli portugali ja prantsuse keele õpetaja diplomiga. Samal aastal võeti ajateenistusse Nõukogude armeesse. Peale väljaõpet Turkmeenias, saadeti jaanuaris 1985 teenima Nõukogude laevastikku portugalikeelses Angolas, kuhu ta jäi 1986. aastani.[3] Aafrikast naastes asus ta tööle NSV Liidu Ministrite Nõukogu riikliku välissuhete komiteele alluvas väliskaubanduse assotsiatsioonis Tehnoeksport, mille kaudu NSV Liidu poolt tarniti "sotsialismi-" ning arengumaadele tööstus- ja tehnoloogiaseadmeid.

Seejärel töötas ta lühiajaliselt Leningradi ülikooli välissuhete osakonnas, mis vastutas ülikooli tudengite ja õppejõudude väljasõitude eest välismaale.

1988–1991 oli Setšin Leningradi linnavalitsuse täitevkomitee ametnik (samal ajal Vladimir Putiniga) välismajandussuhete alal. Ta töötas 1. kategooria spetsialisti ja juhtivinstruktorina. Portugali keele oskajana vastutas ta suhete eest Leningradi sõpruslinna Rio de Janeiroga. 19911996 töötas ta Peterburi linnavalitsuses Putini alluvuses.

1996.a. augustis, kui Putini siirdus tööle Moskvasse Venemaa presidendi ametkonda, võttis ta kaasa Setšini.

1996–1997 Venemaa presidendi administratsiooni välissuhete valitsuse välismaal asuva vara osakonna juhataja asetäitja. 1997–1998 Venemaa presidendi administratsiooni kontrollvalitsuse (juhataja Vladimir Putin) üldosakonna juhataja.

1998. aastal kaitses Peterburi Mäeinstituudis kandidaadikraadi teemal "Nafta ja naftatoodete transiidi investeerimisprojektide majanduslik hindamine (Kirishi-Batareja torujuhtme näitel).

Alates 1999. aasta augustist on ta Putini sekretariaadi juhataja (algul, kui Venemaa valitsuse esimese aseesimehe ja seejärel valitsusjuhi).[4]

1999–2008 oli ta Venemaa presidendi administratsiooni asejuht, nimetati ametisse samal päeval, kui Jeltsin Putinile võimu üle andis – s.o 31. detsembril 1999.[5]

Aastatel 20082012 oli Setšin Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Aastatel 20042011 juhtis ta Rosnefti direktorite nõukogu ja 2008–2011 Inter RAO UESi direktorite nõukogu.

Maist 2012 naftafirma Rosneft juhatuse esimees.

Tegevus tippjuhina

Olles presidendi administratsioonis, oli ta vastutav president Putini töökohtumiste korraldamise ja kavandamise eest; igal hommikul kohtus ta riigipeaga liftis. Tema ümber koondus mitteametlik rühm julgeolekuametnikke, ametnikke ja ärimehi, kes tundsid Putinit Leningradis. Meedia osutas, et Setšinil oli võimalus panna presidendi lauale kõik, mis tema arvates sobiv. Just presidendi siseringi inimesed - Igor Setšin ja teine ​​presidendi administratsiooni juhi asetäitja Viktor Ivanov - said ettevõtte Jukos kaasomanike tagakiusamise korraldajateks ja aitasid kaasa peaminister Mihhail Kasjanovi tagasiastumisele.[6] Just Setšin esitas Putinile 2003. aasta mais avaldatud riikliku strateegianõukogu aruande "Venemaal valmistatakse ette oligarhilist riigipööret", mis oli rünnak Jukose naftakompanii juhi Mihhail Hodorkovski vastu.

25. märtsil 2004, pärast Putini teiseks ametiajaks valimist, määrati Setšin presidendi abiks - presidendi administratsiooni juhi asetäitjaks. Ta juhtis presidendi kantselei tegevust, presidendi teabe- ja dokumentatsioonitoetuse haldamist, esitas Putinile allakirjutamiseks presidendi dekreetide, korralduste ja juhiste eelnõud ning korraldas ka föderaalseaduste väljakuulutamist, presidendi seadluste ja korralduste ning muude presidendi allkirjastatud dokumentide väljaandmist, koordineeris riigisaladuste kaitsmist, tegi otsuseid personaliküsimustes.

Sanktsioonid

20. märtsil 2014 kehtestas USA talle seoses Krimmi annekteerimise toetamisega Venemaa poolt viisa- ja majandussanktsioonid.[7][8]

Viited

  1. Amsterdam, Robert (23. juuli 2008). "Downgrading the Siloviki". ITAR-TASS: World. Amsterdam&Partners LLP. Vaadatud 17. juuni 2014.
  2. https://www.lenpravda.ru/digest/federal/268062.html
  3. https://www.vedomosti.ru/library/articles/2012/03/19/pervyj_vozle_putina#cut
  4. https://lenta.ru/lib/14160890/
  5. https://www.vedomosti.ru/library/articles/2012/03/19/pervyj_vozle_putina#cut
  6. https://www.kommersant.ru/doc/453940
  7. https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2014/03/20/executive-order-blocking-property-additional-persons-contributing-situat
  8. https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl2369.aspx

Välislingid