Wörthi järv: erinevus redaktsioonide vahel

Wörthi järv
	Wörthi järv Pörtschachi juures
Valgla maad	Austria
Sissevool	Reifnitzbach, Pirkerbach
Väljavool	Glanfurt
Valgla suurus	162,23 km²
Pindala	19,39 km²
Pikkus	16,5 km
Laius	1,7 km
Keskmine sügavus	42,1 m
Suurim sügavus	85,2 m
Kõrgus merepinnast	439 m
Koordinaadid	46° 37′ 30″ N, 14° 9′ 0″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. mai 2021, kell 22:17

Wörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal. Populaarne suplusjärv on suviti peamine turismisihtkoht.

Wörthi järv on Kärnteni suurim järv. See on piklik, umbes 16,5 km pikk ja 1,5 km lai ning ulatub Kärnteni pealinnast Klagenfurdist idas Veldeni laheni läänes. Klagenfurdi nõos paiknedes külgnevad selle kaldad põhjas ja lõunas Gurktali Alpide ja Karawankide jalamiga, mis on kaetud tihedate metsadega, mille kohal on näha lumiseid Alpide tippe. Järve vesi on iseloomulikku sinirohelist värvi ja läbipaistev.

Wörthi järve ja selle nõo Kärnteni keskosa jalamil moodustasid viimasel jääajal suuresti liustikud. Järv on mitme saare ja poolsaarega kolme ossa liigendatud. Lääneosa ulatub Veldenist Pörtschachini, keskmine osa ulatub Pörtschachist Maria Wörthini ja idaosa ulatub Maria Wörthist Klagenfurdini. Järve suubub arvukalt ojasid; selle ainus väljavool on tehislik Glanfurdi oja idas, mis suubub Glani ja Gurki lisajõgede kaudu lõpuks Drava (Drau) jõkke.

Põhjakallas on peamiste kuurortlinnade Krumpendorfi, Pörtschachi ja Veldeni poolt tihedalt täisehitatud. Kiirtee Süd Autobahn ja raudteeliin hõivavad järskude küngaste ja kalda vahelise kitsa riba. Lõunakallas on vaiksem ja vähemarenenud.

Veepind (epilimnion) võib suviti tõusta kuni 25 °C-ni. Talviti on piirkond sageli kaetud lumega ja umbes iga 10 aasta järel külmub järv üleni, meelitades ligi arvukalt uisutajaid. Wörthi järve loomastikus domineerivad tavaliselt alpijärvedes leiduvad kalad. Tavalisimad liigid on haug (Esox lucius) ja merisiig (Coregonus lavaretus).

Nimi

Esmakordselt mainituna 1143. aasta dokumendis kui Werdse, pärineb järve nimi järve saartelt, eeskätt Maria Wörthilt, mis on poolsaar Glanfurdi väljalaske rajamisest 1770. aastal. Teised saared on Schlangeninsel ja Kapuzinerinsel; endine saar Maria Loretto on täna ka poolsaar. 19. sajandini kutsuti järve "Werdersee" (vrd vanaülemsaksa weride 'saar' või 'saareke'), s.o. 'saarejärv', kuid ka Klagenfurdi järv või Veldeni järv (sloveeni Vrbsko jezero).

Turism

19. sajandi alguses oli soistel kallastel vaid käputäis vaeseid talupoegi. Austria lõunaraudtee (Südbahn) avamine 1863. aastal Klagenfurti, hiljem piki põhjarannikut Villachini, muutis Wörthi järv kiiresti Viini aadli ja jõuka kodanluse suviseks eksklusiivseks pelgupaigaks. Eriti Velden ja Pörtschach arenesid peamisteks turismikuurortideks.

Tänini teevad vahemereline kliima ja puhas, soe vesi Wörthi järvest suviti populaarse turismisihtkoha. Kuigi järve ümbruse piirkonda on nimetatud Austria Monte Carloks, on Wörthi järve ümbruse turism viimastel aastakümnetel kannatanud tugeva konkurentsi tõttu alates Reisipaketid kuni odavamate ülemere sihtkohtadeni. Vastusena on paljud kohalikud ettevõtted püüdnud keskenduda sellistele nišidele nagu kvaliteetne turism, pereturism või golfi- ja ratsutamispuhkus.

Enamik turiste külastab järve juulis ja augustis, kui vee temperatuur tõuseb 25 °C-ni. Suur osa külastajatest naaseb igal suvel ja mõned omavad või rendivad piki kallast puhkemaju. Valdav osa külastajatest tuleb Viinist, Põhja-Saksamaalt ja Hollandist. Euroopa suurimat Volkswageni ja Audi autonäitust Wörthersee GTi-Treffen ("Wörthersee kohtumine" või lihtsalt "Wörthersee") peetakse järveäärses Reifnitzi linnas (tavaliselt mais) alates 1981. aastast.

Transport

Kiirtee A2 Süd Autobahn (E66) Viinist Itaaliasse läheb piki järve põhjakallast, nagu ka maantee B83 Kärntner Straße, mis ühendab Klagenfurti Villachiga, ja raudteeliin Südbahn Viinist Veneetsiasse. Põhjakaldal on ka jalgrattatee. Suviti ühendavad suurimaid asulaid reisilaevad. Erakätes mootorpaatide arv on kvoodisüsteemiga rangelt piiratud, et piirata keskkonnakahju ja ohtu ujujatele.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=mai|aasta=2021}}
 {{Järv
-| nimi               = Wörthersee
+| nimi               = Wörthi järv
 | pildi_nimi         = Poertschach Blick von Hoher Gloriette 11082013 344.jpg
-| pildi_seletus      = Wörthersee Pörtschachi juures
+| pildi_seletus      = Wörthi järv Pörtschachi juures
 | valgla_riigid      = [[Austria]]
 | suubuvad           = Reifnitzbach, Pirkerbach
@@ 24. rida: / 23. rida: @@
 }}
-'''Wörthersee''' (sloveeni: ''Vrbsko jezero'') on järv Lõuna-[[Austria]]s [[Kärnteni liidumaa]]l. Populaarne [[suplusjärv]] on suviti peamine [[turism]]isihtkoht.
+'''Wörthi järv''' (''Wörthersee'', sloveeni ''Vrbsko jezero'') on järv Lõuna-[[Austria]]s [[Kärnteni liidumaa]]l. Populaarne [[suplusjärv]] on suviti peamine [[turism]]isihtkoht.
+Wörthi järv on Kärnteni suurim järv. See on piklik, umbes 16,5 km pikk ja 1,5 km lai ning ulatub Kärnteni pealinnast [[Klagenfurt|Klagenfurdist]] idas [[Velden am Wörther See|Veldeni]] laheni läänes. Klagenfurdi nõos paiknedes külgnevad selle kaldad põhjas ja lõunas [[Gurktali Alpid]]e ja [[Karawankid]]e jalamiga, mis on kaetud tihedate metsadega, mille kohal on näha lumiseid Alpide tippe. Järve vesi on iseloomulikku sinirohelist värvi ja läbipaistev.
-[[Pilt:Blick vom ehemaligen Aussichtsturm am Pyramidenkogel Richtung Klagenfurt.jpg|thumb|left|Vaade [[Pyramidenkogel]]ilt]]
+[[Pilt:WoertherseeWinterIce.jpg|thumb|left|Talviti järv mõnikord külmub]]
-Wörthersee on Kärnteni suurim järv. See on piklik, u. 16,5 km pikk ja 1,5 km lai ning ulatub Kärnteni pealinnast [[Klagenfurt|Klagenfurdist]] idas [[Velden am Wörther See|Veldeni]] laheni läänes. Klagenfurdi nõos paiknedes külgnevad selle kaldad põhjas ja lõunas [[Gurktali Alpid]]e ja [[Karawankid]]e jalamiga, mis on kaetud tihedate metsadega, mille kohal on näha lumiseid Alpide tippe. Järve vesi on iseloomulikku sinirohelist värvi ja läbipaistev.
+[[Pilt:Blick vom ehemaligen Aussichtsturm am Pyramidenkogel Richtung Klagenfurt.jpg|thumb|Vaade [[Pyramidenkogel]]ilt]]
 Wörthi järve ja selle nõo Kärnteni keskosa jalamil moodustasid viimasel [[Jääaeg|jääajal]] suuresti [[liustik]]ud. Järv on mitme saare ja poolsaarega kolme ossa liigendatud. Lääneosa ulatub Veldenist Pörtschachini, keskmine osa ulatub [[Pörtschach am Wörther See|Pörtschach]]ist [[Maria Wörth]]ini ja idaosa ulatub Maria Wörthist Klagenfurdini. Järve suubub arvukalt ojasid; selle ainus väljavool on tehislik [[Glanfurt|Glanfurdi]] oja idas, mis suubub [[Glan (Gurk)|Glani]] ja [[Gurk (jõgi)|Gurki]] lisajõgede kaudu lõpuks [[Drava]] (Drau) jõkke.
-Põhjakallas on peamiste [[kuurort]]linnade [[Krumpendorf am Wörthersee|Krumpendorfi]], Pörtschachi ja Veldeni poolt tihedalt täisehitatud. Kiirtee ''[[Süd Autobahn]]'' ja raudteeliin hõivavad järskude küngaste ja kalda vahelise kitsa riba. Lõunakallas on vaiksem ja vähemarenenud.
+Põhjakallas on peamiste [[kuurort]]linnade [[Krumpendorf am Wörthersee|Krumpendorfi]], Pörtschachi ja Veldeni poolt tihedalt täisehitatud. Kiirtee [[Süd Autobahn]] ja raudteeliin hõivavad järskude küngaste ja kalda vahelise kitsa riba. Lõunakallas on vaiksem ja vähemarenenud.
+Veepind ([[epilimnion]]) võib suviti tõusta kuni 25 °C-ni. Talviti on piirkond sageli kaetud lumega ja umbes iga 10 aasta järel külmub järv üleni, meelitades ligi arvukalt uisutajaid. Wörthi järve loomastikus domineerivad tavaliselt alpijärvedes leiduvad kalad. Tavalisimad liigid on [[haug]] (''Esox lucius'') ja [[merisiig]] (''Coregonus lavaretus'').
-[[Pilt:WoertherseeWinterIce.jpg|thumb|left|Talviti järv mõnikord külmub.]]
+== Nimi ==
-Veepind ([[epilimnion]]) võib suviti tõusta kuni 25 °C-ni. Talviti on piirkond sageli kaetud lumega ja u. iga 10 aasta järel külmub järv üleni, meelitades ligi arvukalt uisutajaid. Wörthi järve loomastikus domineerivad tavaliselt alpijärvedes leiduvad kalad. Tavalisimad liigid on [[haug]] (''Esox lucius'') ja [[merisiig]] (''Coregonus lavaretus'').
+Esmakordselt mainituna 1143. aasta dokumendis kui ''Werdse'', pärineb järve nimi järve saartelt, eeskätt Maria Wörthilt, mis on poolsaar Glanfurdi väljalaske rajamisest 1770. aastal. Teised saared on Schlangeninsel ja Kapuzinerinsel; endine saar Maria Loretto on täna ka poolsaar. 19. sajandini kutsuti järve "Werdersee" (vrd vanaülemsaksa ''weride'' 'saar' või 'saareke'), s.o. 'saarejärv', kuid ka Klagenfurdi järv või Veldeni järv (sloveeni ''Vrbsko jezero'').
-== Etümoloogia ==
-Esmakordselt mainituna 1143. aasta dokumendis kui ''Werdse'', pärineb järve nimi järve saartelt, eeskätt Maria Wörthilt, mis on poolsaar Glanfurdi väljalaske rajamisest 1770. aastal. Teised saared on Schlangeninsel ja Kapuzinerinsel; endine saar Maria Loretto on täna ka poolsaar. 19. sajandini kutsuti järve "Werdersee" (vrd. vanaülemsaksa ''weride'': "saar" või "saareke"), s.o. "saarejärv", kuid ka Klagenfurdi järv või Veldeni järv (sloveeni: ''Vrbsko jezero'').
 == Turism ==
+. sajandi alguses oli soistel kallastel vaid käputäis vaeseid talupoegi. [[Austria lõunaraudtee]] (''Südbahn'') avamine 1863. aastal Klagenfurti, hiljem piki põhjarannikut [[Villach]]ini, muutis Wörthi järv kiiresti [[Viin]]i aadli ja jõuka kodanluse suviseks eksklusiivseks pelgupaigaks. Eriti Velden ja Pörtschach arenesid peamisteks turismikuurortideks.
-[[Pilt:Velden Schloss 05.jpg|thumb|Veldeni loss]]
-. sajandi alguses oli soistel kallastel vaid käputäis vaeseid talupoegi. [[Austria lõunaraudtee]] (''Südbahn'') avamine 1863. aastal Klagenfurti, hiljem piki põhjarannikut [[Villach]]ini, muutis Wörthersee kiiresti [[Viin]]i aadli ja jõuka kodanluse suviseks eksklusiivseks pelgupaigaks. Eriti Velden ja Pörtschach arenesid peamisteks turismikuurortideks.
-Tänini teevad vahemereline kliima ja puhas, soe vesi Wörthi järvest suviti populaarse turismisihtkoha. Kuigi järve ümbruse piirkonda on nimetatud "Austria Monte Carloks", on Wörthersee järve ümbruse turism viimastel aastakümnetel kannatanud tugeva konkurentsi tõttu alates [[Reisipakett|Reisipaketid]] kuni odavamate ülemere sihtkohtadeni. Vastusena on paljud kohalikud ettevõtted püüdnud keskenduda sellistele nišidele nagu kvaliteetne turism, pereturism või golfi- ja ratsutamispuhkus.
+Tänini teevad vahemereline kliima ja puhas, soe vesi Wörthi järvest suviti populaarse turismisihtkoha. Kuigi järve ümbruse piirkonda on nimetatud Austria Monte Carloks, on Wörthi järve ümbruse turism viimastel aastakümnetel kannatanud tugeva konkurentsi tõttu alates [[Reisipakett|Reisipaketid]] kuni odavamate ülemere sihtkohtadeni. Vastusena on paljud kohalikud ettevõtted püüdnud keskenduda sellistele nišidele nagu kvaliteetne turism, pereturism või golfi- ja ratsutamispuhkus.
-Enamik turiste külastab järve juulis ja augustis, kui vee temperatuur tõuseb 25 °C-ni. Suur osa külastajatest naaseb igal suvel ja mõned omavad või rendivad piki kallast puhkemaju. Valdav osa külastajatest tuleb Viinist, Põhja-[[Saksamaa]]lt ja [[Holland]]ist. Euroopa suurimat [[Volkswagen]]i ja [[Audi]] autonäitust ''Wörthersee GTi-Treffen'' ("Wörthersee kohtumine" või lihtsalt "Wörthersee") peetakse järveäärses Reifnitzi linnas (tavaliselt mais) alates 1981. aastast.
+Enamik turiste külastab järve juulis ja augustis, kui vee temperatuur tõuseb 25 °C-ni. Suur osa külastajatest naaseb igal suvel ja mõned omavad või rendivad piki kallast puhkemaju. Valdav osa külastajatest tuleb Viinist, Põhja-[[Saksamaa]]lt ja [[Holland]]ist. Euroopa suurimat [[Volkswagen]]i ja [[Audi]] autonäitust Wörthersee GTi-Treffen ("Wörthersee kohtumine" või lihtsalt "Wörthersee") peetakse järveäärses Reifnitzi linnas (tavaliselt mais) alates 1981. aastast.
 == Transport ==
-Kiirtee ''[[Süd Autobahn|A2 Süd Autobahn]]'' ([[E66]]) Viinist Itaaliasse läheb piki järve põhjakallast, nagu ka maantee ''B83 Kärntner Straße'', mis ühendab Klagenfurti Villachiga, ja raudteeliin ''Südbahn'' [[Viin]]ist [[Veneetsia]]sse. Põhjakaldal on ka jalgrattatee. Suviti ühendavad suurimaid asulaid reisilaevad. Erakätes [[mootorpaat]]ide arv on kvoodisüsteemiga rangelt piiratud, et piirata keskkonnakahju ja ohtu ujujatele.
+Kiirtee [[Süd Autobahn|A2 Süd Autobahn]] ([[E66]]) Viinist Itaaliasse läheb piki järve põhjakallast, nagu ka maantee B83 Kärntner Straße, mis ühendab Klagenfurti Villachiga, ja raudteeliin Südbahn [[Viin]]ist [[Veneetsia]]sse. Põhjakaldal on ka jalgrattatee. Suviti ühendavad suurimaid asulaid reisilaevad. Erakätes [[mootorpaat]]ide arv on kvoodisüsteemiga rangelt piiratud, et piirata keskkonnakahju ja ohtu ujujatele.
 [[Kategooria:Austria järved]]