Aseskeem: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Aseskeem''' on [[elektrotehnika]]s lihtsatest elementidest koosnev [[skeem]], mis näitlikult esitab tegelikus [[seadis]]es (näiteks [[takisti]]s, [[diood]]is) või seadmes (näiteks [[trafo]]s, [[võimendi]]s) toimuvaid protsesse ja neid määravaid parameetreid.<ref name="TL"> Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981</ref> |
|||
'''Aseskeem''' ehk '''ekvivalentskeem''' on elektriliste ja [[Elektroonsed komponendid|elektroonsete komponentide]] puhul kasutatav [[skeem]], mida kasutatakse skeemitehnilise projekteerimise ja elektriliste omaduste analüüsi juures, milles on põhilisele komponendile lisaks sisse viidud mitmesuguste füüsikaliste nähtuste toimet arvesse võtvad täiendavad elemendid. |
|||
[[Pilt:Schemat rezystora.PNG|pisi|200px|Takisti aseskeem: ''R'' takistus, ''C'' rööpmahtuvus, ''L'' jadainduktiivsus]] |
|||
| ⚫ | |||
[[Pilt:Equivalent circuit of photodiode.svg|pisi|200px|[[Fotodiood]]i aseskeem]] |
|||
Aseskeemi saamiseks asendatakse lähteskeemi elemendid neid iseloomustate suurustega, nagu [[takistus]] (või [[elektrijuhtivus (suurus) |juhtivus]]), [[mahtuvus]], [[induktiivsus]], [[püsivooluallikas |vooluallikas]] või [[püsipingeallikas |pingeallikas]]. Nii saadakse seadme sisemiste parameetrite ja nendevaheliste seoste mudel. Aseskeemi elementide valikul arvestatakse uuritavate nähtuste iseloomu ja tulemuste vajalikku täpsust. |
|||
| ⚫ | |||
Aseskeeme kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes toimuvate protsesside analüüsimise ja arvutuse lihtsustamise eesmärgil.<ref name="TL"/> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Keerukamad on aktiivsete analoogelementide aseskeemid ([[transistor]] lineaarses režiimis, [[operatsioonvõimendi]] lineaarses režiimis). |
|||
| ⚫ | |||
Väga keerukad on bioloogiliste objektide aseskeemid (vt. [[elektriline bioimpedants]]). |
|||
| ⚫ | |||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
||
Viimane redaktsioon: 26. aprill 2021, kell 09:27
Aseskeem on elektrotehnikas lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis näitlikult esitab tegelikus seadises (näiteks takistis, dioodis) või seadmes (näiteks trafos, võimendis) toimuvaid protsesse ja neid määravaid parameetreid.[1]
Aseskeemi saamiseks asendatakse lähteskeemi elemendid neid iseloomustate suurustega, nagu takistus (või juhtivus), mahtuvus, induktiivsus, vooluallikas või pingeallikas. Nii saadakse seadme sisemiste parameetrite ja nendevaheliste seoste mudel. Aseskeemi elementide valikul arvestatakse uuritavate nähtuste iseloomu ja tulemuste vajalikku täpsust.
Aseskeeme kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes toimuvate protsesside analüüsimise ja arvutuse lihtsustamise eesmärgil.[1]
Tüüpilisteks aseskeemi näideteks on takisti, induktiivpooli ja kondensaatori aseskeemid.
Induktiivpooli puhul lisandub lihtsaimas aseskeemis induktiivsusele L temaga järjestikune poolitraadi aktiivtakistus R. Kõrgemate sageduste korral on vaja lisada pooli konstruktiivset mahtuvust arvestav paralleelne mahtuvus Cp.
Kondensaatorite puhul lisandub aseskeemi dielektrikuskadu arvestav rööptakistus Rp. Mõnel juhul tuleb lisada dielektriku leket arvestav paralleelne lekketakistus.