Kasutaja arutelu:Vaher

Tere tulemast Vikipeediasse, Vaher! Andres (arutelu) 18. juuni 2013, kell 11:52 (EEST)

Artiklinimeruumis kaldkriipsuga pealkirju ei tehta. Kaldkriipsuga tehakse muudes nimeruumides alamlehekülgi, aga artiklinimeruumis see tehniliselt nii ei tööta. Adeliine 18. oktoober 2014, kell 20:48 (EEST)

Palun ära kopeeri allikate teksti. --Epp 22. oktoober 2014, kell 12:00 (EEST)

Otseseid koopiaid on vähe ja allikad on juures. Pole aega seda meeletut teabemassi ümbersõnastada. Ma ei oska viidata...

Kõik tuleb ümber sõnastada, ka siis, kui on viidatud. Ja üksnes kosmeetilistest muudatustest ei piisa. Me peame austama autorite õigusi. Kui pole aega, tee vähem. --Epp 22. oktoober 2014, kell 12:08 (EEST)

Tänud, püüan arvestada!

• EKSS, VSL, SYS, PVS DIGI eki.ee märgiõpetuse mõisted
• Vikipeedia:Artiklite toimetamine
• Kasutaja:Vaher/Märkmed

---

Mul on kaks palvet. Kui tahad midagi välja visata, pea enne arutelulehel nõu. Märgi allikad, ja võimaluse korral ära kirjuta ühe allika põhjal. Andres (arutelu) 8. veebruar 2015, kell 01:29 (EET)

---

Mõnes teises vikis on nii, et kui kasutaja jätkab artiklitesse kopipeisti lisamist korduvatele märkustele vaatamata, siis ta blokeeritakse mõneks ajaks. Võib-olla peaks siin sama kaaluma. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 10:18 (EET)

Arutasime teemat Arutelu:Islamiriik (organisatsioon) all, et millistel tingimustel Autorikaitse seadusega on EV-s koopiad lubatud. Seetõttu ei sulge keegi ka e-võrgus koopiaid levitavaid portaale. --Vaher (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 10:33 (EET)

Vikipeedia reeglite järgi ei ole kopeerimine lubatud. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 11:58 (EET)

Mõnes kopeeritud lauses mõne sõna muutmine ei ole piisav. Mõtted tuleb edasi anda oma sõnadega, nii et tegu pole äratuntavalt allika tekstiga. Parem kasutada erinevaid allikaid, selle asemel, et ühe allika materjali lause-lauselt ja lõik-lõigult üle kanda. Pikne 3. märts 2015, kell 13:54 (EET)

---

Palun ära paranda lühendeid eKr ja pKr. Meil on seni peaaegu kõikjal nii olnud. Selle kohta oli arutelu. Paistab, et üldiselt ollakse seda meelt, et tuleks taotleda stiiliühtlust ja kuna läbivalt ilmselt parandama ei hakata, siis tuleks pigem jääda senise vaikiva stiilikokkuleppe juurde. Pikne 10. märts 2015, kell 21:02 (EET)

Juriidiline täpsustus

Vastupidiselt siin väidetule Vikipeedia siiski ei ole teadusprojekt. Usu mind, ma olen Vikipeedia ja autoriõiguse teemaga rohkem tegelema pidanud kui keegi teine, käin praegu kõikvõimalike riigiasutuste ja loomeliitude vahet ning olen neil teemadel ka lehtedes masendavalt palju kirjutanud. Teaduse eeldus on originaalsus, Vikipeedias on originaaluurimused keelatud. Me ainult refereerime teadust, ent entsüklopeediaartiklite kirjutamist pole kunagi otseselt teaduseks peetud, see on parimal juhul teaduse populariseerimine (ja halvimal juhul kurat teab mis, eks entsüklopeediate nime all on ka igasugu asju tehtud). Me kasutame teatud teaduslikku atribuutikat (eelkõige viitestikku), kuna kogu Lääne entsüklopeediatraditsioon on uusaegse teadusega tihedalt seotud ning me saame tänu veebitehnoloogiatele seda paremini teha kui senised paberentsüklopeediad, ent see ei tee veel entsüklopeediast endast teadust. Vt ka en:Wikipedia:What Wikipedia is not punktid 2.2.1, 2.7.7 ja 2.7.8.

Meie hädad autoriõigusega tulenevad osalt just sellest, et ajal, mil praegune autoriõigus kodifitseeriti, ei olnud sedalaadi projekte olemaski ning me jääme enamikus riikides tehtud erandite vahele. Eesti autoriõiguse seaduses on erandid teaduse, hariduse ja ajakirjanduse jaoks, aga Vikipeedia kui entsüklopeedia ei ole rangelt võttes ükski neist; seda saab kasutada kõigil neil otstarvetel, kuid ükski neist funktsioonidest ei ole Vikipeedia olemus. Kuid teatmeteostele ei ole autoriõiguses erandit tehtud, sest nad pole kunagi seda vajanud: enne Vikipeediat olid entsüklopeediad ärilised või riiklikud väljaanded, neil polnud algmaterjali autoritele maksmisega probleemi. Samuti ei tegelnud paberentsüklopeediad sündmuste jooksva kajastamisega, neis ei olnud massiliselt kasutajate loodavat sisu ning ajutisi probleeme, mis parandatakse (nt autoriõiguste lühiajalisi rikkumisi teadmatusest) - see kõik mõjutab meie töö juriidilist külge. Autoriõiguses on aga palju suurtööstuste huve koos ning see kohaneb uuega väga raskelt. Eks me nüüd püüame uut seaduseversiooni mõjutada, et see reaalsusega kooskõlla jõuaks. --Oop (arutelu) 13. mai 2015, kell 09:19 (EEST)

Tänud probleemi sõnastamise eest! Panin tekstis mind mõjutanud olulised mõtted tumedaks. Sain aru, et entsüklopeedia (Vikipeedia esilehel avatud entsüklopeedia) jaoks pole erandit Eesti Autoriõiguse seaduses. Erandi saavutamikseks tuleb täpsustada avatud entsüklopeedia seost hariduse, loomingu, digi- või muude valdkondadega.--Vaher (arutelu) 13. mai 2015, kell 10:59 (EEST)

Kuidas võtta. Ka senised erandid sisaldavad klausleid, mis võiksid tekitada probleeme, millele nähtavasti pole mõeldud. Näiteks on teaduse ja hariduse juures kirjutatud, et luba on materjalide kasutuseks vaid mitteäriliselt. Kuidas jääb sellisel juhul erakõrgkoolidega või populaarteaduslike ülevaateteoste müügiga, mida ka teaduskirjastused avaldavad? Ajakirjanduse puhul on uudisliku sisu piir hägus ning tänapäeval pole üldse üheselt selge, mis on ajakirjandus. Muuseumitel jts mäluasutustel, muide, on luba materjalide avaldamiseks motiveeritud mahus, et oma kogusid tutvustada - võib väita, et kõigi kogude ülespanek Muisi andmebaasi ületakse selle motiveeritud mahu piiri igal juhul (vastasel juhul poleks piirangul mõtet; mida muuseumid Muisis litsentsidega teevad, on täiesti omaette ooper, sellest on kirjutanud Vahur Puik ERMi blogis ja Sirbis pikalt). Nii et erandid ajavad olukorra tihti vaid segasemaks, meie töös oleks aga kasulik selgus ja kindlus. Näiteks oleks meil vaja panoraamivabadust, mis kehtiks üleüldiselt - praegune mitteärilise kasutuse luba ei ole kooskõlas Wikimedia Commonsi poliitikaga, isegi kui meile igal pool korrutatakse, et sellest pidavat meile piisama. Nii et mõnes mõttes, jah, ideoloogiliselt oleks muidugi kena, kui seadusse kirjutatakse lause-paar teatmeteoste kohta, aga see üksi meid ei toidaks. (Pealegi tehtaks sellest siis ilmselt jälle "mitteäriline" erand, mis tekitaks muuhulgas küsimuse, kas kadunud Aasmäe juhitud "Eesti Entsüklopeedias" toimus tõesti mingi imeline sisuline muutus, kui täpselt sama projekti hakkas OÜ asemel haldama MTÜ, kuhu varad pankroti eel kanditi.) Vikipeedia idee on ikkagi selles, et kõik siin levitatavad teadmised oleksid täielikult vabad (ja kui keegi oskab nendega rikkaks saada, siis lasku käia, palju õnne talle, egas me kadedad ole). See on lähtekoht, mis ajab senise autoriõigusega harjunutel juhtme väga kiirelt kokku. Olen pidanud väga palju dialooge, mis lühikokkuvõttes kõlavad nii: "Mis mõttes "kõigile tasuta"???" - "Otseses." Vt ka Lawrence Lessigi raamatut "Vaba kultuur", mida Wikimedia Eesti juba tükk aega kirjastada üritab ning mis praegu seisab minu kui toimetaja taga, mea culpa. --Oop (arutelu) 13. mai 2015, kell 18:33 (EEST)

---

Tavaliselt Vikipeedias lühendeid ei kasutata. On küll mõned erandid nagu ühikulühendid. Kui Vikipeedias lühendeid kasutada, siis peaks need olema üldtuntud. Võiks vältida lühendeid, mis erinevad ÕSi lühendivalimikus toodud lühenditest. Kui lühend linkida, siis parem juba nii, et kursoriga saaks vaadata, mida lühend tähendab. Artiklid lühenditest peaks üldjuhul olema sõnaraamatus (Vikisõnastikus). Pikne 16. mai 2015, kell 12:07 (EEST)

Kui tekib kahtlus sõnade õigekirjas, soovitan kõigepealt kontrollida õigekeelsussõnaraamatust, nt messias. Kui see ei meeldi, mis seal on, kirjutada vastava artikli arutelulehele. --Metsavend 8. juuni 2015, kell 15:33 (EEST)

Lehe teisaldus

Teisaldasin lehe Islamiriigi sõdade kronoloogia (2015. aasta jaanuarist) Su arutelulehele.—Pietadè (arutelu) 28. november 2015, kell 23:57 (EET)

"Saalomonlik" otsus! --Vaher (arutelu) 30. november 2015, kell 20:20 (EET)

Neid "asju" on keeruline kirjutada. (Näiteks, kui ingliskeelses artiklis on lubatav kasutada sõna "mässulised/mässajad"/rebels, siis eestikeelses teps mitte) Lisaks "faktid", mida ilmselt ei saagi täpselt teada. "17 sekundit" Türgi õhuruumis, ...täna sattusin lugema: Deutsche Welle artiklit Ученые усомнились в данных Москвы и Анкары по поводу сбитого Су-24—Pietadè (arutelu) 30. november 2015, kell 20:36 (EET)

Teabesõda ongi selles, et üldse aru saada mis toimub. (Musti kaste uuritakse praegu, lääne allikas viitas 50. sekundile.)--Vaher (arutelu) 20. detsember 2015, kell 01:01 (EET)

---

Palun ära märgi sisulisi muudatusi pisiparandusteks. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 17:33 (EEST)

Vabandust!

Miks eemaldasid viite arvustusele artiklist Mõtlemise mõistevõrk? --Metsavend 23. aprill 2018, kell 12:50 (EEST)

Võõrkeelsete teoste originaalpealkirjad

Tere! Paar tähelepanekut, mida soovitan edaspidi arvesse võtta:

1. kui võõrkeelsed teosed pole eesti keelde tõlgitud, ei sobi neile viidata ainult tõlgitud pealkirjaga, kindlasti tuleb lisada originaalpealkirjad;
2. kui pole esitatud täielikku teoste loetelu, tuleks jaotise pealkirjaks panna "Teoseid", mitte "Teosed".

Parandasin vastavalt näiteks artiklis "Jean_Baudrillard". Kuriuss 6. mai 2018, kell 16:42 (EEST)

Community Insights Survey

Share your experience in this survey

Hi Vaher,

The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with Vikipeedia and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.

Please take 15 to 25 minutes to give your feedback through this survey. It is available in various languages.

This survey is hosted by a third-party and governed by this privacy statement (in English).

Find more information about this project. Email us if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.

Sincerely,

RMaung (WMF) 6. september 2019, kell 17:43 (EEST)

---

Miks Sa veedad igal pool vedadeks muudad? Eesti keele tõlketraditsioonis on juba pool sajandit kasutatud pikka vokaali. Nii on ka Ida mõtteloo leksikonis. --Vihelik (arutelu) 8. aprill 2021, kell 11:14 (EEST)

Vastasin Veda arutelus https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Vedad.--Vaher (arutelu) 8. aprill 2021, kell 17:14 (EEST)