Polüeteen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutatud de : Polyethylen |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Polyethylene.jpg|pisi|150px|Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga)]] |
|||
{| class="toccolours" border="1" style="float: right; clear: right; margin: 0 0 1em 1em; border-collapse: collapse;" |
|||
| ⚫ | |||
! {{}} | Polüeteen |
|||
[[Pilt:Polyethylene-3D-vdW.png|pisi|150px|Polüeteeni makromolekuli lõik]] |
|||
|- |
|||
| align="center" colspan="2" bgcolor="#ffffff" | [[Pilt:Polyethylene.jpg|thumb|right|Polüeteenist kilekott]] |
|||
| ⚫ | |||
|} |
|||
'''Polüeteen''' ehk '''polüetüleen''' on kõige laialdasemalt kasutatav [[plast]] ning eteeni [[polümeer]], mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. |
|||
Suur osa sellest on seotud mitmesuguste pakendite (nt kilekottide) tootmisega. |
|||
'''Polüeteen''' ehk '''polüetüleen''' (lühend '''PE''') on [[termoplastsus |termoplastne]] [[polümeer]] ja [[plastid |plast]][[materjal]]ina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse [[eteen]]i (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub> ehk CH<sub>2</sub>=CH<sub>2</sub>) molekulide [[polümerisatsioon]]i tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–, üldvalem (CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>. Keemiliselt kuulub polüetüleen [[polüolefiin]]ide rühma, on [[Molekuli polaarsus |mittepolaarne]] ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral [[kristallisatsioon |kristalliseerunud]] ehitusega. |
|||
== Kirjeldus == |
|||
Seda saadakse [[eteen]]i (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub> ehk CH<sub>2</sub>=CH<sub>2</sub>) molekulide [[polümerisatsioon]]il. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: <br /> |
|||
Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea [[dielektrik]], kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust. |
|||
-CH<sub>2</sub>-CH<sub>2</sub>-CH<sub>2</sub>-CH<sub>2</sub>- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>.<br /> |
|||
Polüeteeni on klassifitseeritud mitmesugustesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. |
|||
== Liigitus == |
|||
Olenevalt valmistustehnoloogiast saadakse mitmesuguse struktuuriga ja vastavalt erisuguste kasutusomadustega polüetüleene, millest levinuimad on järgmised: |
|||
* '''HDPE''' ehk '''PE-HD''' (HD tähendab ''high density'', kõrgtihe): polümeeriahelad nõrgalt hargnenud, seetõttu suur tihedus: 940–970 kg/m<sup>3</sup> (ehk 0,94–0,97 g/cm<sup>3</sup>); |
|||
* '''LDPE''' ehk '''PE-LD''' (LD tähendab ''low density'', madaltihe): polümeeriahelad tugevalt hargnenud, seetõttu väike tihedus: 915–935 kg/m<sup>3</sup>; |
|||
* '''LLDPE''' ehk '''PE-LLD''' (LLD tähendab ''linear low density''): lineaarne madaltihe polüeteen, mille polümeermolekulidel on ainult lühikesed harud; |
|||
* '''PE-HMW''' (HMW tähendab ''high molecular weight''): kõrgmolekulaarne polüeteen, mille polümeeriahelad on pikemad kui eelmistel, [[molaarmass]] 500–1000 kg/mol; |
|||
* '''PE-UHMW''' (UHMW tähendab ''ultra high molecular weight''): ülikõrgmolekulaarne HDPE molaarmassiga kuni 6000 kg/mol. |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[ |
* [[Polümeerid]] |
||
* [[Plastid]] |
|||
* [[Polüetüleentereftalaat]] = [[PET]] |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 28. detsember 2020, kell 18:33
Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsiooni tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH2–CH2–CH2–, üldvalem (CH2)n. Keemiliselt kuulub polüetüleen polüolefiinide rühma, on mittepolaarne ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral kristalliseerunud ehitusega.
Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea dielektrik, kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.
Liigitus
Olenevalt valmistustehnoloogiast saadakse mitmesuguse struktuuriga ja vastavalt erisuguste kasutusomadustega polüetüleene, millest levinuimad on järgmised:
- HDPE ehk PE-HD (HD tähendab high density, kõrgtihe): polümeeriahelad nõrgalt hargnenud, seetõttu suur tihedus: 940–970 kg/m3 (ehk 0,94–0,97 g/cm3);
- LDPE ehk PE-LD (LD tähendab low density, madaltihe): polümeeriahelad tugevalt hargnenud, seetõttu väike tihedus: 915–935 kg/m3;
- LLDPE ehk PE-LLD (LLD tähendab linear low density): lineaarne madaltihe polüeteen, mille polümeermolekulidel on ainult lühikesed harud;
- PE-HMW (HMW tähendab high molecular weight): kõrgmolekulaarne polüeteen, mille polümeeriahelad on pikemad kui eelmistel, molaarmass 500–1000 kg/mol;
- PE-UHMW (UHMW tähendab ultra high molecular weight): ülikõrgmolekulaarne HDPE molaarmassiga kuni 6000 kg/mol.
Vaata ka
Välislingid
- "27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni" ERR Novaator, 27. märts 2015