Etüleen

Etüleen
Üldinfo
Süstemaatiline nimetus	eteen
Molekulvalem	C2H4
Molaarmass	28,05 g/mol
Olek	värvitu gaas
Omadused
Tihedus ja faas	1,178 g/dm3 (15 °C), gaas
Lahustuvus vees	25 ml/100 ml (0 °C) 12 ml/100 ml (25 °C)
Sulamistemperatuur	−169,1 °C
Keemistemperatuur	−103,7 °C
Süttimistemperatuur	490 °C
Teised alkeenid	propeen buteen
Kui pole märgitud teisiti, kehtivad andmed normaaltingumusel (25 °C, 100 kPa)

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C₂H₄ või H₂C=CH₂.

See on lihtsaim alkeen. Kaksiksideme tõttu süsiniku aatomite vahel nimetatakse seda küllastumata süsivesinikuks.

Etüleeni peetakse esimeseks inimese poolt avastatud gaasiliseks signaalmolekuliks. Mõned taimebioloogid seavad seega kahtluse alla 1998. aasta Robert Furchgotti, Louis Ignarro ja Ferid Muradi Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna lämmastikoksiidi signaalmolekulina toimimise avastamiseni viinud uurimistöö eest, kuna etüleeni uurimislugu kinnitab muud.

Etüleeni kui taimehormooni uurimislugu sai alguse 1800. aastatel, sellele eelnesid valgustusgaasi uuringud 1700. aastatel. 1858. aastal avaldas George Fahnenstock uurimuse selle kohta, et katkistest torudest välja pääsenud valgustusgaas avaldas kasvuhoonetaimedele ebasoodsat toimet.

Dimitri N. Neljubov, kes oli Peterburi Botaanilise Instituudi (Venemaa) uurija, näitas 1901. aastal, et valgustusgaasi bioaktiivseid toimeid evib etüleen. 1917. aastal avastas Doubt, et etüleen stimuleerib abstsissiooni (Doubt, 1917). 1934. aastal esitas Richard Gane kindlad tõendid selle kohta, et taimes toimub etüleeni biosüntees (Gane, 1934). 1935. aastal pakkus Crocker välja etüleeni kui taimehormooni (Crocker, 1935).

Tol ajal ei usutud väga palju nende uurijate uurimistööd. Etüleeni uurimine sai uue hoo sisse 1950-ndatel gaasikromatograafia kasutamisvõimaluste laienemisega.

Etüleen on paljude taimede looduslik taimehormoon, mis reguleerib taime kasvu ja arengut ning vananemist, lisaks neile on etüleenil palju muid toimeid, nii näiteks on tal võime tõttu kõrvalolevatele taimedele ka feromooni ülesanded. Etüleeni biosünteesi reguleerivad seesmised signaalid ja vastused keskkonnast tulevatele biootilise (näiteks patogeenide rünne) ja abiootilise (haavad, hüpoksia, osoon, külm või külmumine) stressi stiimulitele.

Etüleeni sünteesivad peaaegu kõik taimekoed metioniinist ja tähtsat rolli selle juures etendavad adenosiintrifosfaat ja hapnik. Etüleeni biosünteesil mängivad olulist rolli mitmed ensüümid (näiteks ACC sünteaas (ACS) (EC 4.4.1.14), SAM sünteaas (EC 2.5.1.6) jmt) ning paljud geenid.

Etüleeni toime taimedes (Davies, 1995; Mauseth, 1991; Raven, 1992; Salisbury ja Ross, 1992):

• stimuleerib
  • puhkeperioodi algust;
  • võrsete ja juurte kasvu ning diferentseerumist;
  • võib mängida rolli kõrvaljuurte moodustumisel;
  • stimuleerib lehtede ja viljade abstsissiooni;
  • kahekojaliste taimede õitel naisestumist (femaleness);
  • õitsele puhkemist, aga ka õite ja lehtede seneskentsi;
  • viljade valmimist.

Välislingid

• Stanley P. Burg, Ethylene in Plant Growth, Proc Natl Acad Sci U S A, veebruar 1973; 70(2): 591–597, PMCID: PMC433312