Adiabaatiline protsess: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Adiabaatiline protsess''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''adiabatos'' 'läbistamatu') on [[termodünaamika|termodünaamiline]] protsess, mille jooksul süsteem, tehes mehaanilist tööd või süsteemile rakendub mehaaniline töö, [[soojus]] ei eraldu ega lisandu muudmoodi kui tööd tehes, puudub [[soojusvahetus]] väliskeskkonnaga.
'''Adiabaatiline protsess''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''adiabatos'' 'läbistamatu') on [[termodünaamiline protsess]], mille jooksul [[süsteem]]il puudub [[soojusvahetus]] väliskeskkonnaga. Süsteem teeb [[töö (füüsika) |tööd]] ainult oma [[siseenergia]] arvel, kusjuures töökeha (nt auru) paisumisel tema temperatuur langeb ja kokkusurumisel tõuseb.
Teisiti, adiabaatilisel protsessil soojusenergia muutus põhineb mehaanilisel tööl, näiteks jääva hulga [[gaas]]i ruumala muutumisel, kus soojus ei kandu süsteemi eralduspinnast läbi.


Adiabaatiline protsess saab toimuda ümbrusest isoleeritud keskkonnas. Ligikaudu adiabaatilisteks võib lugeda ka protsesse soojuslikult isoleerimata keskkonnas, juhul kui need on sedavõrd kiired, et soojusvahetust ei jõua praktiliselt toimuda. Adiabaatiline soojenemine toimub näiteks [[õhk|õhu]] kokkusurumisel [[kompressor]]is, küttesegu kokkusurumisel [[sisepõlemismootor]]i silindris ja helilaine levimisel öhus.
Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suhteliselt suurest kiirusest või heast isoleeritusest, looduses gaasi halvast [[soojusjuhtivus]]est.


[[Ideaalne gaas |Ideaalse gaasi]] adiabaatilisel paisumisel seob rõhku <math>p</math> ja ruumala <math>V</math> [[Poissoni seadus]]:<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 1. köide, 1985</ref>
Looduses ([[atmosfäär]]is) esineb palju adiabaatilisi protsesse, mis ei ole muidugi ideaalsed. Adiabaatiline soojenemine toimub näiteks [[õhk|õhu]] kokkusurumisel [[kompressor]]ites, küttesegu kokkusurumisel [[sisepõlemismootor]]i silindris ja üldse õhu kiire kokkusurumine ([[õhksütik]]).
: <math>p V^{\mathsf{k}} = \mathrm{const},</math>
kus <math>\mathsf{k} = \frac{C_{p}}{C_{V}}</math> ning <math>C_{p}</math> ja <math>C_{V}</math> on vastavalt gaasi [[isobaariline protsess |isobaarilin]]e ja [[isohooriline protsess |isohooriline]] [[erisoojus]].

Adiabaatiline protsess võib olla pöörduv või pöördumatu. Pöörduva adiabaatilise protsessi kulgu näitavat kõverat olekudiagrammil nimetatakse adiabaadiks.

== Viited ==
{{Viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Adiabaat]]
*[[Adiabaat]]

* [http://eprints.tktk.ee/182/7/tasakaal_e/index.html Atmosfääri vertikaalne tasakaal.]
[[Kategooria:Termodünaamika]]
[[Kategooria:Termodünaamika]]

Redaktsioon: 2. november 2020, kell 10:48

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga. Süsteem teeb tööd ainult oma siseenergia arvel, kusjuures töökeha (nt auru) paisumisel tema temperatuur langeb ja kokkusurumisel tõuseb.

Adiabaatiline protsess saab toimuda ümbrusest isoleeritud keskkonnas. Ligikaudu adiabaatilisteks võib lugeda ka protsesse soojuslikult isoleerimata keskkonnas, juhul kui need on sedavõrd kiired, et soojusvahetust ei jõua praktiliselt toimuda. Adiabaatiline soojenemine toimub näiteks õhu kokkusurumisel kompressoris, küttesegu kokkusurumisel sisepõlemismootori silindris ja helilaine levimisel öhus.

Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel seob rõhku ja ruumala Poissoni seadus:[1]

kus ning ja on vastavalt gaasi isobaariline ja isohooriline erisoojus.

Adiabaatiline protsess võib olla pöörduv või pöördumatu. Pöörduva adiabaatilise protsessi kulgu näitavat kõverat olekudiagrammil nimetatakse adiabaadiks.

Viited

  1. ENE 1. köide, 1985

Vaata ka