Sanskriti keel

Sõna sanskrit devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis

Sanskriti keel ehk sanskrit on laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul. Ta kuulub india keelte hulka.

Sanskriti (saṃskṛta; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'hästi tehtu') keele kaheks põhivormiks peetakse nüüdisajal veedade sanskritti ja klassikalist sanskritti.

Sanskritil on nüüdisajalgi täita Indias sama osa mis ladina keelel keskaegses Euroopas. Sanskrit oli oma vormirikkuse ja selgusega tähtsamaid aluseid, mille najal 19. sajandil loodi indoeuroopa võrdlev keeleteadus.

Sanskriti keelega saab veel seostada praakritte, paali keelt ja budistlikku hübriidsanskritti.

Sanskriti keel on tähtis

• õpetlasele, ajaloolasele, ajaloohuvilisele
• lingvistile ja polüglotile (kui algkeel)
• filosoofile ja religiooniuurijale
• usklikule, näiteks krišnaiidile
• klassikalise jooga praktiseerijale

Tähestik

Sanskriti keele üleskirjutamiseks võib kasutada mitut tähestikku:

• brahmi
• gupta
• siddham
• devanaagari
• ladina transliteratsioon

Tõlketeoseid

Sanskriti keeles on kirjutatud suur osa india kirjandusest, millest on eesti keelde tõlgitud mõned tähtteosed:

• "Bhagavadgītā", tõlk. L. Mäll (Tartu: Biblio, 2000);
• "Südasuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005);
• "Teemantsuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005);
• Šāntideva "Bodhitšarjāvatāra", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1982, nr 3/4);
• "Šukasaptati", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1983, nr 12/13).

Kasutatud kirjandus

• Herkel, Andres 2002. "Müüt ja mõtlemine". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-77-056-0.
• Mäll, Linnart 1998. "Nulli ja Lõpmatuse kohal". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-95-5.
• Puhvel, Jaan 1997. "Võrdlev mütoloogia". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-23-8.

DMU Sanskriti keele kursuse materjalid.

Välislingid

• Transliteratsioon sanskriti keelele
• Sanskriti-inglise sõnastik
• [1]