Raasiku: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Priitlahemaa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
13. rida: 13. rida:
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist [[eestlased|eestlasi]] 1120 (92,6%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist [[eestlased|eestlasi]] 1120 (92,6%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>


Raasikul asuvad [[Raasiku Põhikool|põhikool]] (asutatud [[köstrikool]]ina [[1717]]), [[Raasiku Rahvamaja]], [[ambulatoorium]], [[apteek]], lasteaed "Oravake", [[Raasiku raamatukogu]]. Asulas tegutsevad kaks [[kauplus]]t (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad [[AS Mistra-Autex]] vabrik (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas [[Raasiku Elekter]] (elektriseadmed, metallitooted).
Raasikul asuvad [[Raasiku Põhikool|põhikool]] (asutatud [[köstrikool]]ina [[1717]]), [[Raasiku Rahvamaja]], [[ambulatoorium]], [[apteek]], lasteaed "Oravake", [[Raasiku raamatukogu]]. Asulas tegutsevad kaks [[kauplus]]t (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad [https://www.mistra.ee/et/ Mistra-Autex AS] vabrik (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas [[Raasiku Elekter|Raasiku Elekter AS]] (elektriseadmed, metallitooted).


Raasikul asub [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] (nüüdne hoone ehitatud [[1863]], vanast [[kabel]]ist on säilinud [[vundament]]), kirikuaed, [[Raasiku uus kalmistu]], [[Raasiku vana kalmistu]] ning [[mõisapark]].
Raasikul asub [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] (nüüdne hoone ehitatud [[1863]], vanast [[kabel]]ist on säilinud [[vundament]]), kirikuaed, [[Raasiku uus kalmistu]], [[Raasiku vana kalmistu]] ning [[mõisapark]].

Redaktsioon: 27. mai 2020, kell 20:45

Raasiku

Pindala 3,1 km²
Elanikke 1399 (31.12.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 6694[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 22′ N, 25° 11′ E
Raasiku (Eesti)
Raasiku
Kaart
Raasiku raudteejaama veetorn
Harju-Jaani kirik
Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium

Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist eestlasi 1120 (92,6%).[3]

Raasikul asuvad põhikool (asutatud köstrikoolina 1717), Raasiku Rahvamaja, ambulatoorium, apteek, lasteaed "Oravake", Raasiku raamatukogu. Asulas tegutsevad kaks kauplust (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad Mistra-Autex AS vabrik (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas Raasiku Elekter AS (elektriseadmed, metallitooted).

Raasikul asub Harju-Jaani Ristija Johannese kirik (nüüdne hoone ehitatud 1863, vanast kabelist on säilinud vundament), kirikuaed, Raasiku uus kalmistu, Raasiku vana kalmistu ning mõisapark.

Raasikul lõikuvad Tallinna-Tapa raudteeliin ja Aruvalla–Jägala tee, millest hargnevad kohalikud teed Kostiverre, Kehrasse, Anijasse ja Aruarru.

Ajalugu

Asula tekkis 19. sajandil Raasiku raudteejaama ümbrusse. Asula on oma nime saanud Raasiku mõisalt, mida on esimest korda mainitud 1497 (Rasseke), ning mis rajati Kaemla (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal Padise kloostrile.

Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast 1565. aastal eraldatud endise Kambi mõisa maadel.

Ühistransport

Bussid

Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures).

Raudtee

 Pikemalt artiklis Raasiku raudteejaam

Raasiku raudteejaam rajati 1870.

Raasikult sõidavad läbi elektrirongid, diiselrongid (kiirrongid ei peatu) ja Tallinn-Moskva-Tallinn rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi kolmkümmend reisirongi.

Raasiku jaamas asuvad kaks kõrget, 210 meetri pikkust ooteplatvormi. Raasiku kahekorruseline puidust jaamahoone oli ehitatud tüüpprojekti järgi. 2000 jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja veetorn on säilinud.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Eesti Entsüklopeedia 7. köide
  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)