Ain-Elmar Kaasik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. mai 2020, kell 16:50

Ain-Elmar Kaasik (sündinud 2. augustil 1934 Tallinnas) on eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Ain-Elmar Kaasik on sündinud Tallinnas haridusametniku peres. Ta lõpetas 1953. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast aspirantuuriaastaid kaitses ta 1967. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja. 1972. aastal omandas Ain-Elmar Kaasik meditsiinidoktori kraadi töö eest "Peaaju ekstratsellulaarne atsidoos ja selle patofüsioloogiline tähendus (eksperimentaalne ja kliinilis-biokeemiline uurimus)", mis valmis Tartus ja Lundis.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat Põltsamaa rajoonihaiglas. 1961. aastal sai alguse tema järjepidev tegevus Tartu Ülikooli Närvikliinikus, millega oli lähemalt kokku puutunud juba üliõpilasena. Kuni 1964. aastani töötas ta intensiivravi arsti ja neurokirurgina ning jätkas õpingute ajal alustatud teadusuuringuid. 1968. aastast on Ain-Elmar Kaasik kuulunud ülikooli akadeemilisse koosseisu neuroloogia ja neurokirurgia kateedri assistendi, dotsendi, professori ja kliiniku juhataja ametikohtadel, 1975. aastal valiti ta professori kohale. Ta on täitnud mitmeid administratiivülesandeid: arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan (1975–1980), arstiteaduskonna prodekaan (1981–1984) ja dekaan (1984–1989). Alates 1999. aastast on ta emeriitprofessor.

Ain-Elmar Kaasik on saanud kliinilise ettevalmistuse nii neuroloogias kui neurokirurgias, end täiendanud Moskva N. N. Burdenko nimelises Neurokirurgia Instituudis ja Lundi Ülikooli Neurokirurgia Kliiniku Ajuuurimise Laboratooriumis ning opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades. Ain-Elmar Kaasiku peamised uurimisvaldkonnad on olnud vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral; peaaju vaskulaarne patoloogia; närvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, eriti intensiivravi probleemid. Ta on töötanud külalisprofessorina Pennsylvania Ülikooli neuroloogiakliinikus ning külalislektorina Uppsala, Kopenhaageni ja Kuopio Ülikoolis, aga ka Ameerika Kirurgide Kolledži Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide täienduskursustel. Ain-Elmar Kaasiku publikatsioonide nimekirjas on üle 500 viite, neist kolm monograafiat (kaasautorsuses) ja ~ 280 täismahulist teadusartiklit ning talle kuulub autoritunnistus leiutisele "Parkinsoni tõve ravimeetod". Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi väitekirja.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ain-Elmar Kaasik 1993. aastal neuroloogia alal, aastatel 2004–2009 oli ta Akadeemia asepresident.

Ain-Elmar Kaasik on läbi aastakümnete osalenud arvukate kodu- ja välismaiste teadus- ja erialaseltside tegevuses. Ta on Skandinaavia Neurokirurgide Ühingu korrespondentliige, Ameerika Neuroloogia Akadeemia, (Briti) Kuningliku Meditsiiniseltsi, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige, Poola Meditsiiniakadeemia välisliige. Ta on kuulunud erinevatesse üleriigilise tähtsusega kogudesse, sh Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu, riigi teaduspreemiate komisjon, SA Eesti Teadusfond, juhtinud nõukogu esimehena Eesti Koostöö Kogu. Ain-Elmar Kaasik on riikliku programmi "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine" juhtkomitee liige ning Vabariigi Valitsuse juures tegutseva säästva arengu komisjoni liige.

Ain-Elmar Kaasik harrastab suusatamist, jalgrattasõitu ja pikamaajooksu. Tervisliku mõtteviisiga on ta olnud inspireerivaks eeskujuks nii oma õpilastele kui ka kolleegidele ja kaaslastele teadusvallas ning mujalgi.

Tunnustused

1991 Uppsala Ülikooli audoktor
1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
2004 Tartu linna aukodanik

Välislingid

Ain-Elmar Kaasik Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
Ain-Elmar Kaasik Eesti Teadusinfosüsteemis

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Ain-Elmar Kaasik''' (sündinud [[2. august]]il [[1934]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arstiteadlane]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.
-Ain-Elmar Kaasik on sündinud Tallinnas haridusametniku peres. Ta lõpetas 1953. aastal ʽTallinna 10. Keskkool]]i ning 1959. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna. Pärast aspirantuuriaastaid kaitses ta 1967. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja. 1972. aastal omandas Ain-Elmar Kaasik meditsiinidoktori kraadi töö eest "Peaaju ekstratsellulaarne atsidoos ja selle patofüsioloogiline tähendus (eksperimentaalne ja kliinilis-biokeemiline uurimus)", mis valmis [[Tartu]]s ja [[Lund]]is.
+Ain-Elmar Kaasik on sündinud Tallinnas haridusametniku peres. Ta lõpetas 1953. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ning 1959. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna. Pärast aspirantuuriaastaid kaitses ta 1967. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja. 1972. aastal omandas Ain-Elmar Kaasik meditsiinidoktori kraadi töö eest "Peaaju ekstratsellulaarne atsidoos ja selle patofüsioloogiline tähendus (eksperimentaalne ja kliinilis-biokeemiline uurimus)", mis valmis [[Tartu]]s ja [[Lund]]is.
-Ülikooli lõpetamise järel töötas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat [[Põltsamaa]] rajoonihaiglas. 1961. aastal sai alguse tema järjepidev tegevus Tartu Ülikooli Närvikliinikus, millega oli lähemalt kokku puutunud juba üliõpilasena. Kuni 1964. aastani töötas ta intensiivravi arsti ja neurokirurgina ning jätkas õpingute ajal alustatud teadusuuringuid. 1968. aastast on Ain-Elmar Kaasik kuulunud ülikooli akadeemilisse koosseisu [[neuroloogia]] ja neurokirurgia kateedri assistendi, dotsendi, professori ja kliiniku juhataja ametikohtadel, 1975. aastal valiti ta professori kohale. Ta on täitnud mitmeid administratiivülesandeid: arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan (1975–1980), arstiteaduskonna prodekaan (1981–1984) ja dekaan (1984–1989). Alates 1999. aastast on ta emeriitprofessor.
+Ülikooli lõpetamise järel töötas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat [[Põltsamaa]] rajoonihaiglas. 1961. aastal sai alguse tema järjepidev tegevus [[Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik|Tartu Ülikooli Närvikliinikus]], millega oli lähemalt kokku puutunud juba üliõpilasena. Kuni 1964. aastani töötas ta intensiivravi arsti ja neurokirurgina ning jätkas õpingute ajal alustatud teadusuuringuid. 1968. aastast on Ain-Elmar Kaasik kuulunud ülikooli akadeemilisse koosseisu [[neuroloogia]] ja [[neurokirurgia]] kateedri assistendi, dotsendi, professori ja kliiniku juhataja ametikohtadel, 1975. aastal valiti ta professori kohale. Ta on täitnud mitmeid administratiivülesandeid: arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan (1975–1980), arstiteaduskonna prodekaan (1981–1984) ja dekaan (1984–1989). Alates 1999. aastast on ta emeriitprofessor.
-Ain-Elmar Kaasik on saanud kliinilise ettevalmistuse nii neuroloogias kui neurokirurgias, end täiendanud Moskva N. N. Burdenko nimelises Neurokirurgia Instituudis ja Lundi Ülikooli Neurokirurgia Kliiniku Ajuuurimise Laboratooriumis ning opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades. Ain-Elmar Kaasiku peamised uurimisvaldkonnad on olnud vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral; peaaju vaskulaarne patoloogia; närvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, eriti intensiivravi probleemid. Ta on töötanud külalisprofessorina Pennsylvania Ülikooli neuroloogiakliinikus ning külalislektorina Uppsala, Kopenhaageni ja Kuopio Ülikoolis, aga ka Ameerika Kirurgide Kolledži Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide täienduskursustel. Ain-Elmar Kaasiku publikatsioonide nimekirjas on üle 500 viite, neist kolm monograafiat (kaasautorsuses) ja ~ 280 täismahulist teadusartiklit ning talle kuulub autoritunnistus leiutisele "Parkinsoni tõve ravimeetod". Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi väitekirja.
+Ain-Elmar Kaasik on saanud kliinilise ettevalmistuse nii neuroloogias kui neurokirurgias, end täiendanud Moskva N. N. Burdenko nimelises Neurokirurgia Instituudis ja [[Lundi Ülikool]]i Neurokirurgia Kliiniku Ajuuurimise Laboratooriumis ning opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades. Ain-Elmar Kaasiku peamised uurimisvaldkonnad on olnud vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral; peaaju vaskulaarne patoloogia; närvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, eriti intensiivravi probleemid. Ta on töötanud külalisprofessorina [[Pennsylvania Ülikool]]i neuroloogiakliinikus ning külalislektorina [[Uppsala Ülikool|Uppsala]], [[Kopenhaageni Ülikool|Kopenhaageni]] ja [[Kuopio Ülikool]]is, aga ka Ameerika Kirurgide Kolledži Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide täienduskursustel. Ain-Elmar Kaasiku publikatsioonide nimekirjas on üle 500 viite, neist kolm monograafiat (kaasautorsuses) ja ~ 280 täismahulist teadusartiklit ning talle kuulub autoritunnistus leiutisele "Parkinsoni tõve ravimeetod". Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi väitekirja.
 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ain-Elmar Kaasik 1993. aastal neuroloogia alal, aastatel 2004–2009 oli ta Akadeemia asepresident.
@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 *[http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/kaasik Ain-Elmar Kaasik] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
 *{{ETIS}}
 {{JÄRJESTA:Kaasik, Ain-Elmar}}
 [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]