Ines Aru: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
naases > naasis |
||
| 45. rida: | 45. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Ines Aru isa Martin Johannes Parker ( |
Ines Aru isa Martin Johannes Parker (1906–1941) ja ema Leena Laid-Parker (1902–1942) olid kommunistlikud aktivistid. Nad mõlemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, millest vabanesid 1938. aasta amnestiaga. Pärast vabanemist vanemad abiellusid ning neil sündis veel enne sõja algust tütar, kes sai nime [[Inessa Armand]]i järgi. Teise maailmasõja ajal evakueeriti Ines koos ema ja vanaemaga 1941. aasta juulis Venemaale Samara oblastisse Kinelisse Uurali mägedesse. Sama aasta augustis järgnema asunud isa hukkus evakueerimislaeval. Järgmise aasta talvel suri ema 40-aastasena vanglas saadud tuberkuloosi. Vanaema koos Inesega naasis Tallinna. |
||
Ines abiellus 1960. aastal Kaarel Aruga. Neil on kaks last: tütar Assol ja poeg Käärt. |
Ines abiellus 1960. aastal Kaarel Aruga. Neil on kaks last: tütar Assol ja poeg Käärt. |
||
Redaktsioon: 23. märts 2020, kell 00:33
Ines Aru (neiupõlvenimega Ines Parker; sündinud 1. juulil 1939 Tallinnas) on eesti näitleja.
Ta lõpetas aastal 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri.
Ines Aru töötas aastatel 1961–1963 Ugala teatris, 1963–1964 Vanemuise teatris, 1964–1965 Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias, 1965–1973 Rakvere Teatris ja 1980–1994 Vanalinnastuudios. Alates aastast 1994 on ta olnud vabakutseline näitleja.
Ta on kehastanud muu hulgas Eliisabet Jõhvit.
Rollid Ugalas
1960–1961
- Vika esimene ball (Edit)
1961–1962
- Elavad õied (Galja)
- Vaaraod (Odarka; Katerina)
- Lõpp-peatus (Greta)
1962–1963
- Kajakad saadavad (Laime Jonikite)
- Orpheus laskub põrgusse (Carol Cutrere)
1991–1992
- Rohukannel (Dolly Talbo)
1993–1994
- Peame elama, mutikesed! (Netty)
Filmides
- Vihmas ja päikeses (1960)
- Keskpäevane praam (1967)
- Viini postmark (1968)
- Nukitsamees (1981)
- Karge meri (1981)
- Karoliine hõbelõng (1984)
- Metsluiged (1987)
- Jüri Rumm (1994)
Tunnustus
- 1985 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1988 – Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 1995 – Meie Matsi auhind
- 2002 ja 2014 – Raadioteatri näitlejaauhind
- 2013 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
Isiklikku
Ines Aru isa Martin Johannes Parker (1906–1941) ja ema Leena Laid-Parker (1902–1942) olid kommunistlikud aktivistid. Nad mõlemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, millest vabanesid 1938. aasta amnestiaga. Pärast vabanemist vanemad abiellusid ning neil sündis veel enne sõja algust tütar, kes sai nime Inessa Armandi järgi. Teise maailmasõja ajal evakueeriti Ines koos ema ja vanaemaga 1941. aasta juulis Venemaale Samara oblastisse Kinelisse Uurali mägedesse. Sama aasta augustis järgnema asunud isa hukkus evakueerimislaeval. Järgmise aasta talvel suri ema 40-aastasena vanglas saadud tuberkuloosi. Vanaema koos Inesega naasis Tallinna.
Ines abiellus 1960. aastal Kaarel Aruga. Neil on kaks last: tütar Assol ja poeg Käärt.
Viited
Välislingid
- Priit Pullerits. Ines Aru, hingeelu urgitseja paanika instituudist Elu24.ee, 27. juuni 2009