Kyrie: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud siselink välislingist
 
27. rida: 27. rida:
* [http://www1.cpdl.org/wiki/index.php/Kyrie ''Kyrie'' portaalis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)]
* [http://www1.cpdl.org/wiki/index.php/Kyrie ''Kyrie'' portaalis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=aah_ITLw3R8 ''Kyrie'' Santo Domingo de Silose kloostri koori esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=aah_ITLw3R8 ''Kyrie'' Santo Domingo de Silose kloostri koori esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=Y47JdUI_PhE [[Guillaume de Machaut]]' Messe de Nostre Dame, ''Kyrie'' Oxford Camerata esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=Y47JdUI_PhE Guillaume de Machaut' Messe de Nostre Dame, ''Kyrie'' Oxford Camerata esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=vlB1HR4BgUg [[Josquin des Prez]], Missa Pange lingua, ''Kyrie'' The Tallis Scholars esituses]
* [https://www.youtube.com/watch?v=vlB1HR4BgUg Josquin des Prez, Missa Pange lingua, ''Kyrie'' The Tallis Scholars esituses]


[[Kategooria:Missa]]
[[Kategooria:Missa]]

Viimane redaktsioon: 13. märts 2020, kell 17:48

Kyrie XI, gregooriuse koraal missaraamatust "Liber usualis"
Neumakirjas Kyrie, Codex Sangallensis 381 11. sajandist
Josquini Missa de Beata Virgine Kyrie

Kyrie, translitereeritud vorm kreeka sõnast Κύριε (vokatiiv sõnast Κύριος, Kyrios 'isand'), missa alguses pärast introitust lauldav missa muutumatu osa (ordinarium missae) esimene laul, mis on, nagu näitab ta kreekakeelne tekst, üks missa vanimaid osi[1]. Tegemist on väga vana palvetekstiga, (Kyrie eleison, vanakreeka Κύριε, ἐλέησον 'Issand, heida armu'), mis on kasutusel kõigis kristlikes jumalateenistustes[2].

Nagu kõik missa ordinariumi osad, võivad Kyrie meloodiad olla erinevad, kolmest fraasist koosnev tekst on alati sama:

Κύριε, ἐλέησον
Χριστέ, ἐλέησον
Κύριε, ἐλέησον
Kyrie, eleison
Christe, eleison
Kyrie, eleison

Tavaks on iga fraasi korrata kolm korda, seda juba alates 8. sajandist. Muusikaline vorm tunneb nelja põhilist skeemi:

  • aaa aaa aab
  • aaa bbb aaa'
  • aaa bbb ccc'
  • aba cdc efe'

Viimane meloodialüli on alati rikkalikumalt kaunistatud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T. Siitan. Keskaja muusika enne 1300. Tallinn, 1989
  2. http://www.newadvent.org/cathen/08714a.htm

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]