Kvalitatiivne matemaatika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
 
3. rida: 3. rida:
Mõiste "kvalitatiivne matemaatika" pärineb [[Claude Lévi-Strauss]]ilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.<ref>L. Rudolph. (2006) ''Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena''. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, ''67-83''</ref> Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka [[Eesti]]s.
Mõiste "kvalitatiivne matemaatika" pärineb [[Claude Lévi-Strauss]]ilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.<ref>L. Rudolph. (2006) ''Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena''. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, ''67-83''</ref> Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka [[Eesti]]s.


[[1968]]. aastal avaldas [[Tartu Ülikool]]i matemaatik Jevgeni Gabovitš raamatu arvudeta [[matemaatika]]st, mis piirdus küll vaid näidetega [[algebra]]st ja [[graafiteooria]]st.<ref>J. Gabovitš. (1968) ''Arvudeta matemaatika''. Valgus</ref> [[1970]]. aastal opereeris [[kvalitatiivne tunnus|kvalitatiivsete tunnustega]] oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro <ref>А. М. Тиро. (1974) ''Основы аппарата формального языка организационного управления''. ИУНХ, Москва</ref>. 1990. aastatel [[John-Tagore Tevet|John Teveti]] poolt alustatud uurimissuund [[graafiteooria]] ja [[semiootika]] piirimail – [[struktuurisemiootika]] – rajaneb kvalitatiivsetel tunnustel <ref>J.-T. Tevet. (2010) ''Graafide varjatud külgi''. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108</ref>. Üks kvalitatiivse matemaatika alane põhjalikum artiklikogumik ilmus [[Jaan Valsiner]]i toimetusel.<ref>J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) ''Qualitative Mathematics for the Social Sciences''. Routledge</ref>
[[1968]]. aastal avaldas [[Tartu Ülikool]]i matemaatik [[Jevgeni Gabovitš]] raamatu arvudeta [[matemaatika]]st, mis piirdus küll vaid näidetega [[algebra]]st ja [[graafiteooria]]st.<ref>J. Gabovitš. (1968) ''Arvudeta matemaatika''. Valgus</ref> [[1970]]. aastal opereeris [[kvalitatiivne tunnus|kvalitatiivsete tunnustega]] oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro <ref>А. М. Тиро. (1974) ''Основы аппарата формального языка организационного управления''. ИУНХ, Москва</ref>. 1990. aastatel [[John-Tagore Tevet|John Teveti]] poolt alustatud uurimissuund [[graafiteooria]] ja [[semiootika]] piirimail – [[struktuurisemiootika]] – rajaneb kvalitatiivsetel tunnustel <ref>J.-T. Tevet. (2010) ''Graafide varjatud külgi''. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108</ref>. Üks kvalitatiivse matemaatika alane põhjalikum artiklikogumik ilmus [[Jaan Valsiner]]i toimetusel.<ref>J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) ''Qualitative Mathematics for the Social Sciences''. Routledge</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Viimane redaktsioon: 22. veebruar 2020, kell 02:39

Kvalitatiivne matemaatika erineb tavapärasest, kvantitatiivsest (arvulisest) matemaatikast selle poolest, et esitab objekte kvalitatiivselt, s.t terviklikult, kuid semantiliste tunnustega detailiseeritud kujul.[1]

Mõiste "kvalitatiivne matemaatika" pärineb Claude Lévi-Straussilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.[2] Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka Eestis.

1968. aastal avaldas Tartu Ülikooli matemaatik Jevgeni Gabovitš raamatu arvudeta matemaatikast, mis piirdus küll vaid näidetega algebrast ja graafiteooriast.[3] 1970. aastal opereeris kvalitatiivsete tunnustega oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro [4]. 1990. aastatel John Teveti poolt alustatud uurimissuund graafiteooria ja semiootika piirimail – struktuurisemiootika – rajaneb kvalitatiivsetel tunnustel [5]. Üks kvalitatiivse matemaatika alane põhjalikum artiklikogumik ilmus Jaan Valsineri toimetusel.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. K. D. Forbus. (2008) Qualitative mathematics – Handbook of Knowledge Representation. 361-393. DOI: 10.1016/S1574-6526(07)03009-X
  2. L. Rudolph. (2006) Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, 67-83
  3. J. Gabovitš. (1968) Arvudeta matemaatika. Valgus
  4. А. М. Тиро. (1974) Основы аппарата формального языка организационного управления. ИУНХ, Москва
  5. J.-T. Tevet. (2010) Graafide varjatud külgi. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108
  6. J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) Qualitative Mathematics for the Social Sciences. Routledge