Veterinaaria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. veebruar 2020, kell 10:53

Veterinaaria (ladina keeles veterinaria) ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib looma (välja arvatud inimese) organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, ravi, diagnostikat. Lisaks tegeleb loomaarstiteadus loomade toiduainete kontrolliga seotuga.^[1] Arsti, kes ravib loomi, nimetatakse veterinaararstiks (või lihtsalt veterinaariks) ehk loomaarstiks. Veterinaariaga tegelev teadlane on veterinaar ehk loomaarstiteadlane.

Veterinaarmeditsiini eriala

Loomaarstiõppe raamistik on Eestis korraldatud valitsuse määrusega "Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded".^[2]

Veterinaarmeditsiini harud

Dermatoloogia – Ihtüopatoloogia – Kardioloogia – Kirurgia – Nefroloogia – Preventiivne veterinaaria

Õigusraamistik

Pikemalt artiklis Maailma Loomade Tervise Organisatsioon

Maailma Loomade Tervise Organisatsioon (ingl k World Organization of Animal Health, lühend OIE), kuhu kuulub ka Eesti, tegeleb maismaa- ja veeloomi puudutava seadusloomega.^[3]

Veterinaaria standard

Aastal 2012 võtsid OIE liikmesmaad vastu uue veterinaaria standardi, kus sisalduvad ^[4] Maismaaloomade Tervisekoodeks^[5] ja Veeloomade Tervisekoodeks^[6], mis reguleerivad loomade tervise ja heaolu tagamise, loomahaigustest teavitamise korra, leviku ja raviga seotud kriteeriumid. Samuti rahvusvahelised loomsete saaduste ja nende käitlemise, kauplemise (tootmine, töötlemine, turustamine lõpptarbijale jne) eeskirjad ja loomatervishoiualased veterinaarnõuded.

Vaata ka

Viited

↑ P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, lk 434, 2004, ISBN 9985-829-55-7
↑ "Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded", valitsuse määrus, 3 peatükk "Loomaarstiõpe", § 9–13.Veebiversioon (vaadatud 14.04.2013)
↑ Member Countries. World Organization of Animal Health. Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)
↑ World Organization of Animal Health. "New standard on veterinary legislation", Pariis, mai 2012 Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)
↑ World Organization of Animal Health 2012, "Terrestrial Animal Health Code" Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)
↑ World Organization of Animal Health 2012, "Aquatic Animal Health Code" Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)

Välislingid

[Meditsiinisõnastik-1] P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, lk 434, 2004, ISBN 9985-829-55-7

[raamnõuded-2] "Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded", valitsuse määrus, 3 peatükk "Loomaarstiõpe", § 9–13.Veebiversioon (vaadatud 14.04.2013)

[Member_Countries-3] Member Countries. World Organization of Animal Health. Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)

[New_standard-4] World Organization of Animal Health. "New standard on veterinary legislation", Pariis, mai 2012 Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)

[Terrestrial_Animal_Health_Code-5] World Organization of Animal Health 2012, "Terrestrial Animal Health Code" Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)

[Aquatic_Animal_Health_Code-6] World Organization of Animal Health 2012, "Aquatic Animal Health Code" Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

Redaktsioon: 2. august 2019, kell 17:13 redigeeri 1997kB (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust P Reverted edits by 197.39.196.7 to last revision. Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2020, kell 10:53 redigeeri eemalda 197.38.158.13 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	[[Pilt:Picture 468.jpg\|pisi\|Intradermaalse allergiatesti tegemine [[koer]]al]]		[[Pilt:Picture 468.jpg\|pisi\|Intradermaalse allergiatesti tegemine [[koer]]al reptile dfddfd zone progest co2/no2]]
	'''Veterinaaria''' ([[ladina keel]]es ''veterinaria'') ehk '''loomaarstiteadus''' ehk '''veterinaarmeditsiin''' on [[teadusharu\|teadus]], mis uurib [[loomad\|looma]] (välja arvatud [[inimene\|inimese]]) [[organism]]i normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, [[ravi]], [[diagnostika]]t. Lisaks tegeleb loomaarstiteadus loomade toiduainete kontrolliga seotuga.<ref name="Meditsiinisõnastik"/> Arsti, kes ravib loomi, nimetatakse [[veterinaararst]]iks (või lihtsalt veterinaariks) ehk loomaarstiks. Veterinaariaga tegelev teadlane on veterinaar ehk loomaarstiteadlane.		'''Veterinaaria''' ([[ladina keel]]es ''veterinaria'') ehk '''loomaarstiteadus''' ehk '''veterinaarmeditsiin''' on [[teadusharu\|teadus]], mis uurib [[loomad\|looma]] (välja arvatud [[inimene\|inimese]]) [[organism]]i normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, [[ravi]], [[diagnostika]]t. Lisaks tegeleb loomaarstiteadus loomade toiduainete kontrolliga seotuga.<ref name="Meditsiinisõnastik"/> Arsti, kes ravib loomi, nimetatakse [[veterinaararst]]iks (või lihtsalt veterinaariks) ehk loomaarstiks. Veterinaariaga tegelev teadlane on veterinaar ehk loomaarstiteadlane.