Muna (toiduaine)

Kanamunad

Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.

Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.

Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B₄-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

Kasutusalad

Jaanalinnu, emu ja pardimunad

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides gurmeetoitudes. Suur osa Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

Tootmine

2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [1]

Allikas

• https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)

Välislingid

• Progressive Economy