Volga: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
'''Volga''' on [[Euroopa]] pikim ja suurima [[vesikond|vesikonnaga]] [[jõgi]]. |
'''Volga''' on [[Euroopa]] pikim ja suurima [[vesikond|vesikonnaga]] [[jõgi]]. |
||
[[Volga ülemjooks]] algab [[Valdai kõrgustik]]ult. Sealt voolab ta itta läbi [[Tver]]i linna. [[Nižni Novgorod]]i linnas ühineb ta parempoolse lisajõe [[Oka]]ga. [[Kaasan]]i lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe [[Kama jõgi|Kamaga]] ja pöördub lõunasse. Suubub |
[[Volga ülemjooks]] algab [[Valdai kõrgustik]]ult. Sealt voolab ta itta läbi [[Tver]]i linna. [[Nižni Novgorod]]i linnas ühineb ta parempoolse lisajõe [[Oka]]ga. [[Kaasan]]i lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe [[Kama jõgi|Kamaga]] ja pöördub lõunasse. Suubub [[Kaspia meri|Kaspia merre]]. Kanalite kaudu pääs [[Aasovi meri|Aasovi]], [[Valge meri|Valgele]] ja [[Läänemeri|Läänemerele]]. |
||
Volga vesikonnas paikneb 11 [[Venemaa]] kahekümnest suuremast linnast. Jõel paikneb terve rida [[hüdroelektrijaam]]u ning suuri [[veehoidla]]id. |
Volga vesikonnas paikneb 11 [[Venemaa]] kahekümnest suuremast linnast. Jõel paikneb terve rida [[hüdroelektrijaam]]u ning suuri [[veehoidla]]id. |
||
| 55. rida: | 55. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Dnepr]] |
* [[Dnepr]] |
||
* [[ |
* [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 2. jaanuar 2020, kell 09:09
|
See artikkel räägib jõest; automargi kohta vaata artiklit Volga (auto); Tartu restorani kohta vaata Volga (restoran); laevaklassi kohta vaata artiklit Volga (laevaklass) |
| Volga | |
|---|---|
 Volga jõgi Nižni Novgorodi lähedal | |
| Lähe | Valdai kõrgustik |
| Suubub | Kaspia merre |
| Valgla pindala | 1 360 000 km² |
| Pikkus | 3530 km |
| Langus | 200 m |
| Vooluhulk | 8060 m³/s (Volgogradis) |
Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Volga ülemjooks algab Valdai kõrgustikult. Sealt voolab ta itta läbi Tveri linna. Nižni Novgorodi linnas ühineb ta parempoolse lisajõe Okaga. Kaasani lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe Kamaga ja pöördub lõunasse. Suubub Kaspia merre. Kanalite kaudu pääs Aasovi, Valgele ja Läänemerele.
Volga vesikonnas paikneb 11 Venemaa kahekümnest suuremast linnast. Jõel paikneb terve rida hüdroelektrijaamu ning suuri veehoidlaid.
Volga jõgi läbib 15 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumit: Tveri oblast, Moskva oblast, Jaroslavli oblast, Kostroma oblast, Ivanovo oblast, Nižni Novgorodi oblast, Tšuvaššia, Mari El, Tatarstan, Uljanovski oblast, Samara oblast, Saratovi oblast, Volgogradi oblast, Astrahani oblast, Kalmõkkia.
Lisajõed
Suuremad lisajõed alates lähtest (p=parempoolne, v=vasakpoolne, pikkus, suubumiskoht ja valgla pindala):
- Dubna (p), 167 km, Dubna lähedal Ivankovo veehoidlasse, 5350 km²
- Mologa (v), 456 km, Vesjegonski lähedal Rõbinski veehoidlasse, 29 700 km²
- Šeksna (v), 139 km, Tšerepovetsi lähedal Rõbinski veehoidlasse, 19 000 km²
- Kotorosl (p), 132 km, Jaroslavlis, 6370 km²
- Kostroma (v), 354 km, Kostroma lähedal Gorki veehoidlasse, 16 000 km²
- Unža (v), 426 km, Makarjevi lähedal Gorki veehoidlasse, 27 800 km²
- Oka (p), 1500 km, Nižni Novgorodi lähedal, 245 000 km²
- Sura (v), 841 km, Jadrini lähedal Tšeboksarõ veehoidlasse, 67 500 km²
- Vetluga (v), 889 km, Kozmodemjanski lähedal Tšeboksarõ veehoidlasse, 39 400 km²
- Kama (v), 1 805 km, Tšistopoli lähedal Kuibõševi veehoidlasse, 507 000 km²
- Samara (v), 594 km, Samara lähedal Saratovi veehoidlasse, 46 500 km²
- Bolšoi Irgiz (v), 675 km, Volski lähedal, 24 000 km²
-
Sild Volgogradis üle Volga jõe, pikkus 1260 m, laius 32 m -
Sild Volgal Tveri linnas -
Volga jõgi Žiguli kõrgustikus -
Kruiisilaevad Volga jõel
Volga ääres elavad mitmed rahvad, kes kutsuvad Volgat oma nimega:
- vene Волга
- tatari İdel, Идел
- tšuvaši Атăл (Atăl)
- ersa Рав (Rav)
- mari Юл (Jul)
- saksa Wolga
Vaata ka
Välislingid
Volga – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus