Keris: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
11editor17 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
== Ajaloost == |
== Ajaloost == |
||
Varasem keris oli ahju tulepesa või [[lee|kolde]] ümber ja kohale lahtiselt paigutatud [[raudkivi]]<nowiki/>kuhil sooja kogumiseks ja säilitamiseks. Selline keris oli tüüpiline [[Kirde-Euroopa]]le. |
Varasem keris oli ahju tulepesa või [[lee|kolde]] ümber ja kohale lahtiselt paigutatud [[raudkivi]]<nowiki/>kuhil sooja kogumiseks ja säilitamiseks. Selline keris oli tüüpiline [[Kirde-Euroopa]]le. |
||
Eestis tehti lihtsaid kividest kuhjatud kerisekujulisi ahjusid [[saun]]ades ja rannikul [[kalamaja (elamu)|kalamajades]] veel [[19. sajand]]ilgi. Vanemate ahjude keris oli lahtine, hiljem hakati kerist katma [[paas|paekiviplaatidest]] või [[tellis]]test kivilaega või -võlviga. Läbipõlenud või tahmased kerisekivid vahetati aeg-ajalt uute vastu<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. |
Eestis tehti lihtsaid kividest kuhjatud kerisekujulisi ahjusid [[saun]]ades ja rannikul [[kalamaja (elamu)|kalamajades]] veel [[19. sajand]]ilgi. Vanemate ahjude keris oli lahtine, hiljem hakati kerist katma [[paas|paekiviplaatidest]] või [[tellis]]test kivilaega või -võlviga. Läbipõlenud või tahmased kerisekivid vahetati aeg-ajalt uute vastu<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
== Saunakeris == |
== Saunakeris == |
||
Saunaahjud on tänaseni kerisega. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli. |
Saunaahjud on tänaseni kerisega. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli. |
||
Keriseid on mitut liiki: |
Keriseid on mitut liiki: |
||
* puukeris; |
* puukeris; |
||
* elektrikeris – tänapäeval enam levinud, sest neid on lihtsam kütta; |
* elektrikeris – tänapäeval enam levinud, sest neid on lihtsam kütta; |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2019, kell 18:49
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2019) |
Keris kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud ahi) laotud kive.
Ajaloost
Varasem keris oli ahju tulepesa või kolde ümber ja kohale lahtiselt paigutatud raudkivikuhil sooja kogumiseks ja säilitamiseks. Selline keris oli tüüpiline Kirde-Euroopale.
Eestis tehti lihtsaid kividest kuhjatud kerisekujulisi ahjusid saunades ja rannikul kalamajades veel 19. sajandilgi. Vanemate ahjude keris oli lahtine, hiljem hakati kerist katma paekiviplaatidest või tellistest kivilaega või -võlviga. Läbipõlenud või tahmased kerisekivid vahetati aeg-ajalt uute vastu[1].
Saunakeris
Saunaahjud on tänaseni kerisega. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.
Keriseid on mitut liiki:
- puukeris;
- elektrikeris – tänapäeval enam levinud, sest neid on lihtsam kütta;
- kahe funktsiooniga puukeris – vastavalt eelistustele saab visata niisket või kuiva leili;
- mitmeotstarbeline elektrikeris – sobib näiteks perele, kus liikmed eelistavad erinevat saunaefekti – kuiv saun (Soome saun), troopiline saun (keskmiselt kuiv ja keskmiselt niiske) ja Türgi saun;
- puukerise efektiga elektrikeris – kui ei ole viitsimist jännata puudega, on puukerise efektiga elektrikeris;
- aurukeris – võimaldab ühes ja samas ruumis teha nii Soome kui ka Türgi sauna. Mõistagi peab saunas olema sundventilatsioon.
Leiliruumis tasub hoida ka kibu, millega või mille seest kulbiga kerisele leili visata. Kibu on leiliviskamisvee hoidmiseks, soovitatav meeldiva lõhnaga puidust (näiteks kadakas), kuid sobib ka plastist või vasest nõu. Vanemas kõnepruugis tähendab see ka väikest pesunõud.
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 78