Garlieb Merkel: erinevus redaktsioonide vahel
P →top: pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839–1840). Samuti kirjutas ta [[pamflett|brošüüri]] "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti [[Leipzig]]is. |
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839–1840). Samuti kirjutas ta [[pamflett|brošüüri]] "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti [[Leipzig]]is. |
||
==Isiklikku== |
|||
Tema isa [[Daniel Merckel]] (1714–1782) oli aastatel [[1741]]–[[1770]] [[Lēdurga]] koguduse õpetaja. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 12. november 2019, kell 23:33
Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Merkel sündis Liivimaal külakirikuõpetaja peres. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades.
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja lätlaste elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde.
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul Weimarisse ja 1800. aastal Berliini, kus toimetas koos August von Kotzebuega nädalakirja "Der Freimutige" (1803–1806).
Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta – Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija.[1]
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839–1840). Samuti kirjutas ta brošüüri "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti Leipzigis.
Isiklikku
Tema isa Daniel Merckel (1714–1782) oli aastatel 1741–1770 Lēdurga koguduse õpetaja.
Viited
- ↑ August Annist. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.
Kirjandus
- Raun, Toivo U. (2003). Nineteenth- and early twentieth-century Estonian nationalism revisited. Nations and Nationalism 9.1, 129-147.
- Merkel, Garlieb. Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. 2 vols., Berlin: Vossische Buchhandlung, 1807.
- Deniss Hanovs. The National Movement in Latvia in the 19th Century. The Nation as a Quasi-Religion (2003)
- Roger Bartlett. Nation, Revolution und Religion in der Gesellschaftskonzeption von Garlieb Merkel (2005)
Välislingid
- Garlieb Merkel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Garlieb Merkel Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA