Hans Christian Ørsted: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine using AWB |
P oersted > örsted |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Hans Christian Ørsted''' (kirjutatakse ka '''Oersted'''; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli [[taanlased|taani]] [[füüsik]] ja [[keemik]]. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et [[elektrivool]] mõjutab ([[induktiivsus|indutseerib]]) [[magnetväli|magnetvälja]]. See on tähtis aspekt [[elektromagnetism]]is. Ørsted kujundas [[kantianism|Kanti-järgset filosoofiat]] ja arenguid teaduses 19. sajandi lõpus.<ref>Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, ''Boston Studies in the Philosophy of Science'', Vol. 241.</ref> |
'''Hans Christian Ørsted''' (kirjutatakse ka '''Oersted'''; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli [[taanlased|taani]] [[füüsik]] ja [[keemik]]. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et [[elektrivool]] mõjutab ([[induktiivsus|indutseerib]]) [[magnetväli|magnetvälja]]. See on tähtis aspekt [[elektromagnetism]]is. Ørsted kujundas [[kantianism|Kanti-järgset filosoofiat]] ja arenguid teaduses 19. sajandi lõpus.<ref>Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, ''Boston Studies in the Philosophy of Science'', Vol. 241.</ref> |
||
1824. aastal asutas Ørsted ühingu ''Selskabet for Naturlærens Udbredelse'' (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti |
1824. aastal asutas Ørsted ühingu ''Selskabet for Naturlærens Udbredelse'' (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti organisatsioonid, millest said hiljem [[Taani Meteoroloogia Instituut]] ja [[Euroopa Patendiamet]]. Ørsted kirjeldas esimesena [[mõtteline eksperiment|mõttelist eksperimenti]]. |
||
Ørsted oli [[Hans Christian Andersen]]i lähedane sõber ja [[Anders Sandøe Ørsted]]i vend. Anders Sandøe oli Taani [[peaminister]] aastatel 1853 |
Ørsted oli [[Hans Christian Andersen]]i lähedane sõber ja [[Anders Sandøe Ørsted]]i vend. Anders Sandøe oli Taani [[peaminister]] aastatel 1853–1854. |
||
==Elektromagnetism== |
==Elektromagnetism== |
||
[[Pilt:Ørsted - ger, 1854 - 682714 F.tif|pisi|Hans Christian Ørsted, ''Der Geist in der Natur'', 1854]] |
[[Pilt:Ørsted - ger, 1854 - 682714 F.tif|pisi|Hans Christian Ørsted, ''Der Geist in der Natur'', 1854]] |
||
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et [[kompass]]i nõel kaldus |
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et [[kompass]]i nõel kaldus põhjasuunast kõrvale, kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri ja magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel. |
||
[[CGS |
[[CGS]]-süsteemi [[magnetiline induktsioon|magnetilise induktsiooni]] mõõtühik [[örsted]] on nimetatud Ørstedi auks panuse eest elektromagnetismi vallas. |
||
Mõnikord väidetakse, et [[Gian Domenico Romagnosi]] oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne |
Mõnikord väidetakse, et [[Gian Domenico Romagnosi]] oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørstedi avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.<ref>Martins, Roberto de Andrade, "[http://ppp.unipv.it/Collana/Pages/Libri/Saggi/Nuova%20Voltiana3_PDF/cap4/4.pdf Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity]", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), ''Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times'', Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.</ref> |
||
==Keemia== |
==Keemia== |
||
1825. aastal |
1825. aastal andis Ørsted tähtsa panuse [[keemia]]sse, tootes esimesena [[alumiinium]]i. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur [[Humphry Davy]], oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi [[redutseerimine|redutseerides]] alumiiniumkloriidi. |
||
Ørsted suri [[Kopenhaagen]]is 1851. aastal ja maeti |
Ørsted suri [[Kopenhaagen]]is 1851. aastal ja maeti Assistensi kalmistule samas linnas. |
||
== |
==Tunnustus== |
||
Hans Christian Ørsted valiti [[1822]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. |
Hans Christian Ørsted valiti [[1822]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. |
||
Redaktsioon: 10. oktoober 2019, kell 14:41
Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et elektrivool mõjutab (indutseerib) magnetvälja. See on tähtis aspekt elektromagnetismis. Ørsted kujundas Kanti-järgset filosoofiat ja arenguid teaduses 19. sajandi lõpus.[1]
1824. aastal asutas Ørsted ühingu Selskabet for Naturlærens Udbredelse (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti organisatsioonid, millest said hiljem Taani Meteoroloogia Instituut ja Euroopa Patendiamet. Ørsted kirjeldas esimesena mõttelist eksperimenti.
Ørsted oli Hans Christian Anderseni lähedane sõber ja Anders Sandøe Ørstedi vend. Anders Sandøe oli Taani peaminister aastatel 1853–1854.
Elektromagnetism
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et kompassi nõel kaldus põhjasuunast kõrvale, kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri ja magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel.
CGS-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik örsted on nimetatud Ørstedi auks panuse eest elektromagnetismi vallas.
Mõnikord väidetakse, et Gian Domenico Romagnosi oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørstedi avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.[2]
Keemia
1825. aastal andis Ørsted tähtsa panuse keemiasse, tootes esimesena alumiiniumi. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur Humphry Davy, oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi redutseerides alumiiniumkloriidi.
Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal ja maeti Assistensi kalmistule samas linnas.
Tunnustus
Hans Christian Ørsted valiti 1822. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Aastal 1829 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Vaata ka
Viited
- ↑ Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, Boston Studies in the Philosophy of Science, Vol. 241.
- ↑ Martins, Roberto de Andrade, "Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times, Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.