Süvaveekerge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. detsember 2004, kell 00:41

Tõusikvool ehk Upwelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.

Tõusikvoolu põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja kihi merele. Neid asendab, aga külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest.

Parim tõusikvoolu näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Meri on seal subduktsioonivööndi ja sellega seotud süviku tõttu sügav ning tavaliselt puhuvad seal püsivad idakaartetuuled, mis pinnakihi ookeanile puhuvad. Tõusikvoolust saavad palju kasu Peruu ja Tšiili kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist olukorda nimetatakse El Niño, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle nähtuse mõju on ülemaailmne ning kahtlustatakse ka seost globaalse soojenemisega.

Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete (peamiselt nitraadid ja sulfaadid) poolest. Koos merevees lahustunud süsinikdioksiidiga kasutavad neid toiduks fotosünteesivad bakterid, keda nimetatakse fütoplankton. Fütoplanktonist omakorda toituvad eukarüootsed mereloomad, kelle inimene heameelega oma toidulauale paneb.

Tõusikvool mõjutab oluliselt ka kliimat, sest külm vesi jahutab ka atmosfääri alumist kihti tuues sellega kaasa temperaturiinversiooni, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka pilvede tekkimist. See ongi põhjuseks miks Tšiili põhjaosas asuvas Atacama kõrbes ei saja praktiliselt üldse.

Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis õhutemperatuuriga. Näiteks California lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. Santa Ana tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse Euroopas föön ja kaljumäestikus chinook. See teeb õhu küll väga kuumaks ja kuivaks, kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tõusikvool''' ehk '''Upwelling''' on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse.
-Upwellingu põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja kihi merele. Neid asendab, aga külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
+Tõusikvoolu põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja kihi merele. Neid asendab, aga külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
-Parim näide upwellingust on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt puhuvad seal püsivad idakaartetuuled, mis pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Upwellingust saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist olukorda nimetatakse [[El Niño]], mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle nähtuse mõju on ülemaailmne ning kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]].
+Parim tõusikvoolu näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt puhuvad seal püsivad idakaartetuuled, mis pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Tõusikvoolust saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist olukorda nimetatakse [[El Niño]], mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle nähtuse mõju on ülemaailmne ning kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]].
-Upwellingu olemasolu soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) poolest. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene heameelega oma toidulauale paneb.
+Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) poolest. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene heameelega oma toidulauale paneb.
-Upwelling mõjutab oluliselt [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.
+Tõusikvool mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.
-Upwellingu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]] ja [[kaljumäestik]]us [[chinook]]. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
+Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]] ja [[kaljumäestik]]us [[chinook]]. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.