Erinevus lehekülje "Romeo ja Julia (ooper)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P (+ kategooria)
'''„Romeo ja Julia”''' (originaalpealkiri ''Roméo et Juliette'') on [[Charles-François Gounod’Gounod]]’ romantiline ooper viies vaatuses [[Jules Barbier’Barbier]]’ ja [[Michel Carré]] libretole [[William  Shakespeare’iShakespeare]]’i [[Romeo ja Julia|sama­nimelise tragöödia]] (1594–95) järgi. „Fausti”„[[Faust (Gounod)|Fausti]]” järel helilooja populaarsuselt teine oopus. Sisaldab palju ilusat muusikat. On tähelepanuväärne peategelaste nelja dueti ja soprani valsslaulu "Je veux vivre" poolest.
 
'''== Saamislugu''' ==
 
Prantsuse lavastaja ja impressaario [[Léon Carvalho]] oli vaimustuses Gounod „Fausti” edust, mida oli tema teatris esitatud alates 1859. aastast ligi 300 korda. Ta tellis 1865. aasta alguses heliloojalt uue ooperi pakkudes ka libretisti ning Romeo ja Julia armastusloo käsitlemise idee. Ooperi libreto valmis kiiresti ning Gounod alustas aprillis 1865 komponeerimist. Mõne kuuga oli suurem osa ooperi muusikalugudest paberil. Kuid partituur sai täielikult orkestreeritud alles juuliks 1866 kuna proovide käigus otsustati vahetada räägitud kõnedialoogid retsitatiividega. Sealt edasi oli ka raskusi peaosaliste valimisega. Iga kord kui uus Julia või Roméo oli valitud, kohendas Gounod muusikalugusid nende häälele. Teater eriti ka ei kiirustanud, sest kavas oli tulla uue ooperiga välja [[1867. aasta Pariisi maailmanäitus|1867 Pariisi maailmanäituse]] ajal.
 
'''== Esmaettekanne''' ==
 
Esietendus toimus 27. aprillil 1867 Pariisi teatris ''[[Théâtre Lyrique.]]''. Rollide esmaesitajad olid Pierre Jules Michot (Roméo), Marie Caroline Carvalho (Juliette), Auguste Armand Barré (Mercutio), Josephine Daram (Stéphano), Jules Puget (Tybalt), Eugène Louis Troy (Capulet), Louis Émile Wartel (Vérone). Dirigeeris Louis Deloffre.
 
Esietendus oli väga edukas. Mitmel õhtul kanti ette täismajale. Publiku hulgas oli mitmeid maailmanäitust külastanud kõrgeid külalisi nagu vene tsaar [[Aleksandr II]], Jaapani imperatorimperaator [[Matsuhito]], Preisimaa kuningas [[William I]], Preisimaa peaminister [[Otto von Bismarck]], Austria imperatorimperaator [[Franz Josef I]], Ottomani impeeriumi sultan [[Abdülaziz]] ja Egiptuse khediiv [[Ismail]].
 
Mainekas Pariisi teater ''Opéra-Comique'' võttis teose oma repertuaari 20. jaanuaril 1873, kus see püsis mängukavas 14 aastat ning esitati 391 korda. Pariisi  ''Opéra'' võttis “Roméo et Juliette’i” repertuaari 28. novembril 1888. Peaosades särasid Adelina Patti ja Jean de Reszke. Sellest ajast alates kuulus see teos terve sajandi ''Opéra'' standardrepertuaari. Ooper levis otsekohe ka teiste riikide lavadele. Londoni ''[[Covent Garden]]''is oli esietendus juba 2,5 kuud pärast selle väljatulekut Pariisis. New Yorgi muusikaakadeemia saalis toimus esietendus 15. novembril 1867. 1912. aastal salvestati ooper esmakordselt tervikuna heliplaadile. Peaosi esitasid Agustarello Affre (Roméo) ja  Yvonne Gall (Juliette). 20. sajandil on teost sageli esitatud, kuid see ei kuulu mainekate ooperimajade standardrepertuaari.
 
Eestis on seda ooperit esitanud ''Estonia'' 1928, 1938, 2013 kontsertettekandena ja 2019.
 
'''== Osad''' ==
 
'''*''' Julia (koloratuursopran), Capulettide tütar
<nowiki>*</nowiki> Roméo (tenor), Montecchide poeg
<nowiki>*</nowiki> isa Laurent (bass), frantsiskaani munk
<nowiki>*</nowiki> Mercutio (bariton), Roméo sõber
<nowiki>*</nowiki> Stéphano (sopran), Roméo paaž
<nowiki>*</nowiki> Capulet (bass), krahv
<nowiki>*</nowiki> Grégorio (baritone), Capulettide teener
<nowiki>*</nowiki> Tybalt (tenor), leedi Capuletti vennapoeg
<nowiki>*</nowiki> Gertrude (metsosopran), Julia amm
<nowiki>*</nowiki> Pâris (bariton), noor krahv
<nowiki>*</nowiki> Benvolio (tenor). Montecchi vennapoeg
<nowiki>*</nowiki> Hertsog (bass)
<nowiki>*</nowiki> isa Jean (bass)
 
'''== Ooperi sisu''' ==
<nowiki>*</nowiki> Roméo (tenor), Montecchide poeg
 
<nowiki>*</nowiki> isa Laurent (bass), frantsiskaani munk
 
<nowiki>*</nowiki> Mercutio (bariton), Roméo sõber
 
<nowiki>*</nowiki> Stéphano (sopran), Roméo paaž
 
<nowiki>*</nowiki> Capulet (bass), krahv
 
<nowiki>*</nowiki> Grégorio (baritone), Capulettide teener
 
<nowiki>*</nowiki> Tybalt (tenor), leedi Capuletti vennapoeg
 
<nowiki>*</nowiki> Gertrude (metsosopran), Julia amm
 
<nowiki>*</nowiki> Pâris (bariton), noor krahv
 
<nowiki>*</nowiki> Benvolio (tenor). Montecchi vennapoeg
 
<nowiki>*</nowiki> Hertsog (bass)
 
<nowiki>*</nowiki> isa Jean (bass)
 
 
'''Ooperi sisu'''
 
Ooperi faabula järgib täpselt kuulsa inglase tragöödia sisu. Tegevus toimub 15. sajandil Veronas Capulettide aias, Capulettide lossis, tänaval lossi lähedal, isa Laurenti mungakongis, Julia eluruumis ja Capulettide hauakambris.
'''V vaatus.''' Julia paigutatakse Capulettide haua­kamb­risse. Teade Julia surmast on jõudnud maa­paos oleva Roméoni. Ta tuleb salaja hauakamb­risse, et surmas oma kauni naisega ühineda. Roméo  võtta mürki, kuid Julia ärkab enne kui mürk mõjub. Noored tahavad põgeneda, aga mürk mõjub ja Roméo sureb. Ahastav Julia haarab Roméo pistoda ja tapab enda. Vihased Capulettid ja Montecchid asuvad võitlusse, kuid isa Laurent lahutab nad.
 
'''== Peamised muusikalood''': ==
 
'''Peamised muusikalood''':
 
* Koor „Vérone vit jadis deux familles rivales”
* Ansambel kooriga „L’heure s’envole”
* Ansambel „Hélas: moi, le haïr”
* Juliette’i ''arietta'' (valsilaul) „Ah! Je veux vivre dans le rêve”
* Stéphano aaria « Que fais-tu, blanche tourterelle”                                    2
* Juliette’i aaria „Dieu! Quel frisson court dans mes veines!”
* Roméo ja Juliette’i madrigaliduett „Ange adorable”
* Stéphano aaria „Depuis hier je cherche en vain mon maître!”
* Duellistseen „Que le diable”
* Romeo aaria „O ma femme!  
 
== Seotud teosed ==
Samal teemal ooperid Bellinilt (1830, ''I Capuleti e i Montecchi''), Sutemeisterilt (1940, ''Romeo und Julia''), Deliuselt (1907, ''Romeo und Julia auf dem Dorfe'') ja Bendalt (1776, ''Romeo und Julie'').
 
'''== Allikad''' ==
 
* [[Tiit Made]]. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
* Steven Huebner. ''The Operas of Charles Gounod.'' Oxford, 1992
* ''The New Grove Dictionary of Opera'', vol III, London, 2004
 
<br />
 
[[Kategooria:Ooperid]]

Navigeerimismenüü