Fahrenheiti skaala: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Fahrenheiti skaala''' on [[temperatuuriskaala]], mille võttis [[1714]]. aastal kasutusele Saksa füüsik [[Daniel Gabriel Fahrenheit]]. |
'''Fahrenheiti skaala''' on [[temperatuuriskaala]], mille võttis [[1714]]. aastal kasutusele Saksa füüsik [[Daniel Gabriel Fahrenheit]]. |
||
Fahenheiti skaala püsipunktideks on vee keemispunkt [[temperatuur]]il +212 °F ja jää sulamispunkt temperatuuril +32 °F. Fahrenheiti kraad võrdub {{murd|180}} nende temperatuur]]ide vahest [[Normaaltingimused|normaalrõhul]]. Fahrenheiti kraadi tähis on '''°F'''. |
Fahenheiti skaala püsipunktideks on vee keemispunkt [[temperatuur]]il +212 °F ja jää sulamispunkt temperatuuril +32 °F. Fahrenheiti kraad võrdub {{murd|180}} nende [[temperatuur]]ide vahest [[Normaaltingimused|normaalrõhul]]. Fahrenheiti kraadi tähis on '''°F'''. |
||
Fahrenheit valis oma [[skaala]] nullpunktiks (0 °F) lume ja [[ammooniumkloriid]]i ([[salmiaak|salmiaagi]]) segu sulamistemperatuuri, millele [[Celsiuse skaala]]l vastab –17,77… °C. Kraadide arvuks püsipunktide vahemikus valis Fahrenheit 180 selle mõttega, et inimese [[kehatemperatuur]] jääb siis 100 °F lähedale. |
Fahrenheit valis oma [[skaala]] nullpunktiks (0 °F) lume ja [[ammooniumkloriid]]i ([[salmiaak|salmiaagi]]) segu sulamistemperatuuri, millele [[Celsiuse skaala]]l vastab –17,77… °C. Kraadide arvuks püsipunktide vahemikus valis Fahrenheit 180 selle mõttega, et inimese [[kehatemperatuur]] jääb siis 100 °F lähedale. |
||
Redaktsioon: 20. august 2019, kell 11:39
Fahrenheiti skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1714. aastal kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit.
Fahenheiti skaala püsipunktideks on vee keemispunkt temperatuuril +212 °F ja jää sulamispunkt temperatuuril +32 °F. Fahrenheiti kraad võrdub 1⁄180 nende temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi tähis on °F.
Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0 °F) lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu sulamistemperatuuri, millele Celsiuse skaalal vastab –17,77… °C. Kraadide arvuks püsipunktide vahemikus valis Fahrenheit 180 selle mõttega, et inimese kehatemperatuur jääb siis 100 °F lähedale.
Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuuriskaalaga seotud järgmiselt:
- Celsiuse kraadid Fahrenheiti kaudu: °C = (°F − 32) / 1,8; näiteks temperatuurile 100 °F vastab
(100 – 32) / 1,8 ≈ 37,8 °C - Fahrenheiti kraadiid Celsiuse kaudu: °F = °C × 1,8 + 32; näiteks temperatuurile 25 °C vastab
25 × 1,8 + 32 = 77 °F
Absoluutne nulltemperatuur on Fahreheiti skaalal –459,67 °F.
Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. Fahrenheiti termomeetrid on seniajani kasutusel Ameerika Ühendriikides ja veel mõnes riigis. Kõikjal mujal maailmas on tänapäeval üldlevinud Celsiuse skaala.