Arutelu:Fahrenheiti skaala

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ei saa vist ikka öelda, et see oli sulamistemperatuur, mille ta aluseks võttis. Ma ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga inglise wiki järgi: The mixture automatically stabilizes its temperature at zero degrees Fahrenheit (0 °F) (frigorific mixture) – st segu saavutab alati sama tasakaalutemperatuuri vms. --Epp 31. märts 2008, kell 20:32 (UTC)

Ehk see on kolmikpunkt. s.t temperatuur kus aine kolm olekt (tahke,vedek,gaasiline) on tasakaalus. --Kal 31. märts 2008, kell 20:39 (UTC)
vt en:Frigorific mixture - mitme erineva keemilise aine segu, mis stabiliseerub alati samal temperatuuril. --Epp 31. märts 2008, kell 20:59 (UTC)

Ilmselt ei teatud tollel ajal veel referentspunktidest (kolmikpunktidest) veel nii täpselt midagi. Ja ta võis väga vabalt seda nimetatada sulamispunktiks.Akra 1. aprill 2008, kell 18:05 (UTC)

Vaatasin ka inglise Viki artiklit kuna seal on aluseks võetud üleeelmise sajandi raamat, siis ei ole autor (on unustanud või ei ole teadnud) ka selles artiklis mainitud õhurõhu mõju referentspunktidele (17 punki oli nüüd on neid vist 19, madalamasse ossa on neid juurde tulnud).Akra 1. aprill 2008, kell 18:12 (UTC)
Nojah, ma ei tea sest asjast suurt midagi. Aga mul on lihtsalt jäänud mulje, et kolmikpunkt kirjeldab ühe ja sama aine (ühekomponendilise süsteemi) eri faaside segu seisundit. Või on igasugustel (st eri ainete) segudel selline punkt olemas? Miks see artiklis sel juhul sulamistemperatuur peaks olema? --Epp 1. aprill 2008, kell 19:04 (UTC)
Kõik ainete referentspunktid ei ole kolmes olekus, metallide puhul on nad kahes. Kuna artikel on kirjutatud mehe tööst, kes elas 18. sajandil, siis ei saa me temale omistada väljendeid ja mõisteid mida siis veel olemaski polnud. Teisisõnu me ei saa minna tänapäeva teadmistega ja arusaamadega tema ajastusse. See on küll puhtalt minu arvamine asjast. Mis puutub aga sinu küsimusse, siis jään vastuse võlgu kuna ei tea seda.Akra 2. aprill 2008, kell 18:29 (UTC)

Ei saa just öelda, et riigid kasutavad... (sõnastuses asi), aga tegelikult kasutatakse tänini ka Réaumuri skaalat, seda küll ainult ühes valdkonnas (Rankine'i ja Kelvini skaaladega ju ka sinnakanti lugu).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. märts 2016, kell 17:41 (EET)

Mina taastaks eelmise versiooni. --Epp 3. märts 2016, kell 17:58 (EET)
Nõustun Ahsoonusega ning muutsin sõnastust. --Kollimaator 4. märts 2016, kell 12:03 (EET)
Imelik on öelda, et mõned riigid ja kõik teised riigid. --Epp 4. märts 2016, kell 12:10 (EET)
Pakuksin välja: "Enamasti on tänapäeva maailmas üldlevinud Celsiuse skaala ... " Kui ei sobi, siis minu poolest võib ka algse versiooni taastada. --Kollimaator 4. märts 2016, kell 12:16 (EET)

Praegu suunab "°f" siia, itwi artiklis (Grado francese ~ "prantsuse kraad") on see vee kareduse näitaja...—Pietadè (arutelu) 12. juuni 2016, kell 15:57 (EEST)