Vene-Rootsi sõda (1495–1497): erinevus redaktsioonide vahel

Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
Toimumisaeg	1495–1497
Toimumiskoht	Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome
Tulemus	1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
Osalised
Rootsi Kuningriik	Moskva suurvürstiriik
Väejuhid või liidrid
Svante Nilsson; Sten Sture Vanem; Knut Posse	Ivan III; Daniil Štšenja; Jakov Koškin; Vassili Fjodorovitš Šuiski; Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev; Andrei Fjodorovitš Tšeljadin; vürst Ivan Fjodorovitš Gundor; vojevood Mihhail Kljapin; Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 19. august 2019, kell 22:54

Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.

Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi Karjala hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunal toimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing.

1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal Käkisalmi linnuse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid linnuse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhja pool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Põhjalaheni.

Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).

Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjas Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.

Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriik 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.

Sõjaliste ettevalmistustena alustas Ivan III 1492. aastal Narva jõe keskjooksul Jaani linnuse ehitamist ning 1493. aastal Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.

1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi linnuse ülema Knut Posse juhtimisel Moskva vägede üle võidu.

1496. aastal uuesti rünnanud moskvalased jõudsid läbi Karjala ja Savo Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel Narva jõe äärse moskvalaste Jaani linnuse.

1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.

Vaata ka

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 '''Vene-Rootsi sõda (1495–1497)''' oli sõda [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel valduste pärast [[Soome]]s ja [[Karjala]]s aastatel 1495–1497.
-Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil idasuunal ]]toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitud Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].
+Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil idasuunal ]]toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitud Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]].
+. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi linnus]]e ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid linnuse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].
-[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]]]
+[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]]]
 Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]u. Novgorodi valdusse jäid [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]us [[Käkisalmi]] [[kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] (vene ''[[:ru:Корельский уезд|Корельский уезд]]'') [[pogost]]id: Ilomantsi (''Иломанский погост''), Kaupungin ehk [[Räisälä]] (''Городенский''), Kurkijoki (''[[:ru:Кирьяжский погост|Кирьяжский]]''), Rautu (''Ровдужский''), Sakkola (''Саккульский''), Salmi (''Соломянский''), Sortavala (''Сердовольский'').
@@ 22. rida: / 24. rida: @@
 [[Pilt:Karjala kaart.jpg|thumb|300px|Karjala ajaloolised osad]]
-[[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile [[1478]]. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.
+[[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriik [[1478]]. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.
-Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes [[Ivangorodi kindlus]]e ehitamist 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning [[1493]]. aastal Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga.
+Sõjaliste ettevalmistustena alustas Ivan III 1492. aastal Narva jõe keskjooksul [[Jaanilinna linnus|Jaani linnuse]] ehitamist ning [[1493]]. aastal Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga.
-[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi kindlus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel Vene vägede üle võidu.
+[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi linnus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel Moskva vägede üle võidu.
-[[1496]]. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi [[Karjala]] ja [[Savo]], [[Häme]]ni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid [[1496]]. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse [[Ivangorod]]i.
+[[1496]]. aastal uuesti rünnanud moskvalased jõudsid läbi [[Karjala]] ja [[Savo]] [[Häme]]ni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid [[1496]]. aasta suvel Narva jõe äärse moskvalaste [[Jaanilinna linnus|Jaani linnuse]].
 [[1497]]. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.
@@ 39. rida: / 41. rida: @@
 [[Kategooria:Rootsi keskaeg]]
 [[Kategooria:Soome keskaeg]]
+[[Kategooria:Karjala ajalugu]]
 [[Kategooria:Moskva suurvürstiriik]]