Krapp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toimetatud |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit [[Harilik punavärvik]]}} |
{{See artikkel| räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit [[Harilik punavärvik]]}} |
||
[[Pilt:72.Esquiellas; truco, esquiella y esquielleta.JPG|pisi|[[Püreneed]]e piirkonnas kasutatud krapid]] |
[[Pilt:72.Esquiellas; truco, esquiella y esquielleta.JPG|pisi|[[Püreneed]]e piirkonnas kasutatud krapid]] |
||
'''Krapp''' ( ka ''kolgats'', ''lõkats'', ''õitsikell''<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>, [[Läänemurre|läänemurdes]] ''rõks'', [[Saaremaa]]l ''rapukas'', [[Lõunaeesti murded|lõunaeesti murretes]] ''lokk''<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev [[karjakell]]<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>, mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka [[vask]]plekist.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Krapid pandi kaela [[hobune|hobustele]], [[lehm]]adele ja [[lammas]]tele, keda lasti metsakarjamaale. |
'''Krapp''' ( ka ''kolgats'', ''lõkats'', ''õitsikell''<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>, [[Läänemurre|läänemurdes]] ''rõks'', [[Saaremaa]]l ''rapukas'', [[Lõunaeesti murded|lõunaeesti murretes]] '''lokk'''<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev [[karjakell]]<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>, mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka [[vask]]plekist.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Krapid pandi kaela [[hobune|hobustele]], [[lehm]]adele ja [[lammas]]tele, keda lasti metsakarjamaale. |
||
Krapid olid [[Euroopa]]s laialt levinud<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> ning eri piirkondades erisugused. |
Krapid olid [[Euroopa]]s laialt levinud<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> ning eri piirkondades erisugused. |
||
Viimane redaktsioon: 13. august 2019, kell 21:21
|
See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik |
Krapp ( ka kolgats, lõkats, õitsikell[1], läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk[2]) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell[1], mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka vaskplekist.[2] Krapid pandi kaela hobustele, lehmadele ja lammastele, keda lasti metsakarjamaale.
Krapid olid Euroopas laialt levinud[2] ning eri piirkondades erisugused.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Toimetanud Õie Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 75
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100