Ural (arvuti): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
→Viited: Lingi parandamine |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited|allikad= |
{{viited|allikad= |
||
<ref name="Tõravere">[ |
<ref name="Tõravere">[http://to50.to.ee/arvutid_ja_programmeerimine.htm Tõravere observatoorium: Arvutid ja programmeerimine]</ref> |
||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 17. juuli 2019, kell 15:31
Ural on Nõukogude liidus aastatel 1959–1971 toodetud elektronarvutite seeria.
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid elektronlampidel. Hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas pooljuhte.
Tartu Riiklikus Ülikoolis 1959. aasta 2. novembril käivitatud Ural-1 oli Eesti esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 instruktsiooni, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine perforeeritud lindilt 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Arvuti võttis enda alla 90–100 m2 põrandapinda.[1] Ural-1 asus Eesti Üliõpilaste Seltsi majas või Ülikooli 18a majas ja kingiti mõned aastad hiljem pärast parema arvuti saamist Nõo Keskkoolile.[2] [3]
Tõenäoliselt tuletati Urali nimest eesti keelde sõna "raal", mis arvutiajastu tulekul jäi kasutuselt alla sõnale "arvuti".
Viited
- ↑ Alo Lõhmus: "Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu" Postimees, 2. november 2009
- ↑ "Maailm aastatel 1959 ja 1960" Eesti Päevaleht, 20. november 1999
- ↑ Tõravere observatoorium: Arvutid ja programmeerimine